Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Eesti noortevaldkonna ajakiri MIHUS (väga sisukas ja ILUS ajakiri!) intervjueeris UK Mindfulness Initiative juhti Jamie Bristow’d ja palus minult kommentaari, miks nii era- kui tööelus mindfulness teemaga tegelen.
Ajakirjaga saad tutvuda siin
Juhtimiseks on parim – kui mitte ainus – viis anda inimestele tööriistad, et olla enda parim mina. Samuti – kuidas saame juhtida teisi, kui me ei juhi ennast.
Aktiivse inimesena, kes loomuldasa kaldub mak- simalismi nii õpi-, töö- kui ka eraelus, olen enda tasa- kaalustamiseks uurinud erinevaid enesejuhtimise ja -arendamise tööriistu. Olen aastaid lugenud ida ja lääne filosoofiat, uurinud erinevaid juhtimis- ja keskendumis- praktikaid. Riigikogu liikmena kultuurikomisjonis ja mööda Eestit kooliperede, noorte ja ka ettevõtjatega kohtudes, samuti paljude noorte perede lugusid kuulates tõden, et vaimse nõtkuse arendamine peaks olema riigi suuremaid prioriteete. Räägime rahvas- tikukriisist ja sellest, et meid on nii vähe. Seetõttu arvan, et peaksime esmajärjekorras looma Eestis tingimused, kus iga inimese potentsiaal täiel määral ellu rakendub. Laenates väljendit populaar- selt kaitseõppuselt, ütleksin ka siis kontekstis, et „iga okas loeb”. Juhtimiseks on parim – kui mitte ainus – viis anda inimestele tööriistad, et olla enda parim mina. Samuti – kuidas saame juhtida teisi, kui me ei juhi ennast. Need on kõik põhju- sed, miks algatasin Riigikogus esimest korda sündmuse „Tähelepanelik Eesti”.
Otsustava tõuke mindful- ness teema ka Riigikokku tuua sain end sel teemal Inglismaal, Ühendkuningriigi parlamendi ja sihtasutuse Mindfulness Initiative kutsel viimaste arengutega kurssi viies. Isiklikult oli minu jaoks isegi pisut üllatav ja ootamatu mediteerida konverentsi ajal Ühendkuningriigi parlamen- dis koos vanade väärikate baronesside ja lordidega, näiteks Marks & Spencersi keti endise tegevjuhiga, kes nüüd lordide kotta kuulub. Tegelikkuses on mindfulness’i harjutused nii lihtsad ja inimlikud, vabad igasugusest religioossest või esoteeri- lisest seosest. Muuhulgas muudavad need nii ka kogu seltskonna edasise suhtluse viisakaks ja pingevabaks. Viimasel üritusel, mida juhtis USA psühholoog, mindfulness’i üks pioneere Jon Kabat-Zinn, osales ka Ühendkuningriigi spordi- minister, kes rääkis oma loo sellest, kuidas mindfulness on tema karjääri edendanud.
Olen kohanud kolleege parlamentidest ja ülikoolidest igast maailma nurgast, kus tähelepanujuhtimise teema- dega tegeletakse, tutvunud arengute ja konkreetsete juhistega, kuidas oma isikliku arengu eest hea seista ja mida see omakorda meile ja ühiskonnale annab. USA, Ühendkuningriik ja paljud teised riigid rakendavad mindfulness-tehnikatel põhi- nevaid MBSR (Mindfulness Based Stress Reduction) ja MBCT (Mindfulness Based Cognitive Therapy) programme vaimse tervise hoidmises ja ravis, vangide rehabilitatsioonis, hariduses ja ärimaailmas. Tulemused on positiivsed ja lootustandvad.
Ka meil Eestis on mitmeid algatusi, näiteks Vaikuseminutid lastele. Vaikuseminutite programmi kaudu on iga tuhandes eestlane ehk 1300 lapseva- nemat ja õpetajat koolitatud lastele läbi viima mindful- ness’i ehk tähelepanelikkuse ja enesejuhtimise harjutusi. Veerandis koolides ja las- teaedades Eestis seda ka tehakse. Nüüd on aeg liikuda hariduses edasi, miks mitte muuta tähelepanu juhtimine ja kiusuennetus õppekava, näiteks inimeseõpetuse (mis peaks algama juba laste- aiast) looomulikuks osaks? Samuti on aeg laiendada tähelepanelikkuse juhtimise oskusi ka teistele elualadele.
Vaimse tervise ja psühho- loogilise võimekuse teema
on läänemaailmas viimastel aastakümnetel üha enam huvi äratanud. Ehk on sedalaadi enesejuhtimis- praktikad vajalikud tasakaa- lustajad üha enam välisele, kiirele ja emotsionaalsele orienteeritud sotsiaalmeedia ja tehnikavidinate maailmas. Üha enam uuritakse nuti- seadmete mõju inimese ajule, keskendumisvõimele, mälule ja sotsiaalsetele oskustele. Vaimse nõtkuse ja kesken- dumise harjutused aitavad meil arendada seda, mis on ja ilmselt ka jääb inimeste eeli- seks robotite ja nutiseadmete ees. Mindfulness’i põhimõtete ja harjutuste kasutegureid on nähtud ja uuritud hariduses, meditsiinis, sotsiaalteenus- tes, äris ja igapäevaelus, näiteks lapsevanemate, aga ka tervemate peresuhete jaoks. Maailmas on riike, kes on võtnud eesmärgiks olla tähelepanelik riik ehk tähelepanelik rahvas, eesku- judeks võiks tuua kindlasti Ühendkuningriigi, Kanada, Rootsi jt. Loomulikult ka Ameerika, kus 1970. aastatel professor Jon Kabat-Zinni juhtimisel Massachussetsi üli- koolis tähelepanuharjutuste mõju teaduslikult uurima hakati ja neile mindfulness’i nimi anti. Kas ja miks võiks Eesti kuuluda nende riikide hulka, kes teadlikult inimeste vaimset potentisaali püüab tõsta? Meid on vähe, iga okas loeb, kui laenata militaar- vallast tabavat ütlust. Täna on meil tootlikkus madal, inimeste vaimsete problee- mide esinemine tõusuteel.
Läbipõlemine on tuttav eelkõige edukatele. Paljud maailma parimad ülikoolid õpetavad mindfulness’i aluseid tulevastele otsusta- jatele ja ärijuhtidele, sest on tõendatud nende hea mõju keskendumis- ja juhtimisos- kusele, majanduskeeles võiks öelda, et tootlikkus tõuseb.
Riigikogus kuulasime Briti kogemust mindfulness’i põhimõtete rakendamisel. Britid on loonud sihtasutuse Mindfulness Initiative, mis toob kokku avaliku ja erasek- tori, et koos koolitada välja igasse kollektiivi juhendajad, kes omakorda inimestega töötavad. Lisaks tegime lühi- kese ülevaate Eestis toimu- vast ja mõtlesime koos, kas
ja kuidas peaksime liikuma edasi, et saaksime öelda, et saja-aastasest Eestist saab Tähelepanelik Eesti. Huvi üri- tuse vastu oli suur, Riigikogu konverentsisaal sai täis aktiiv- seid inimesi, kes juba oma valdkonnas mindfulness’i praktikaid edendavad või siis peavad plaani, kuidas seda tegema hakata. Esinejad olid säravad, brittide kogemus positiivne ja meile suureks eeskujuks. Järgmise sam- muna saavad kõik osalenud ja ka huvilised, kes saali ei mahtunud, ürituse salvestust vaadata, materjale oma kol- lektiivides tutvustada. Kohal olid nii era- kui ka mittetu- lundussektori ja ka mitme ministeeriumi esindajad, algatusi tähelepanelikuma Eesti loomiseks on tegelikult juba mitmel pool. Tuleval aastal saame korraldada juba järgmise, Eesti arengutele keskenduva jätkuürituse.
Varasemaid kirjutisi sel teemal:
https://yokoalender.ee/oleme-paremad-ja-onnelikumad-kui-haarame-tahelepanu-ohjad-enda-katte/
https://yokoalender.ee/kutse-tahelepanelik-eesti-minikonverents-riigikogus-12-aprillil/
