Intensiivsest nädalast on muljeid palju. ÜRO kliimakonverentsil COP25 oli kohal üle 200 riigi esindajad, kokku 27 000 inimest. Konverentsil, messil, kohtumistel saab selgeks, mis on tegelikult “kliimakriisi” kui loosungi taga. Miks marsib Madriidis pool miljonit kodanikku tänavatel, et teadvustada otsutajatele, ettevõtjatele, rahastajatele ja igaühele meist, et peame tegema tarku valikuid ja mitte homme ülehomme, vaid kohe – “on aeg tegudeks” – on seekordse kliimakonverentsi hüüdlause.
- Emotsionaalselt jäi muidugi meelde juhuslik kohtumine ühe väikse vapra kliimakangelasega poole miljoni marssija hulgas Madriidi tänavail. Greta Thunberg on juba üle aasta aja igal nädalal kliimastreiki korraldanud, istunud alguses üksi Rootsi parlamendi ees ja siis vaikselt tema eeskujul sajad tuhanded noored üle maailma. Võib ju väita, et mis see aitab, aga Madriidis toimunu annab aimu sellest, et aitab küll. Greta vaprus ja järjepidevus on aidanud teadlaste sõnumit kliima hädaolukorrast inimeste sekka – tänavale viia. Ja inimesed hoolivad ja nõuavad nüüd tegusid ka otsustajatelt. Järelikult on Greta aidanud kaasa, et sõnum jõuaks ka võimukoridordesse.
- Tegelikult on kliimasoojenemise kui süveneva probleemi ja kriisiga tegeletud aastaid, aastakümneid isegi. Esimene poliitik, kes sellest kõneles oli muide briti konservatiivide toonane liider, raudne leedi Margaret Thatcher. ÜRO kliimakoostöö toimub samuti aastakümneid, olulisimaks verstapostiks on 2015 aastal sõlmitud pariisi kokkulepe, mille on ratifitseerinud ka Eesti. Pariisi leppega on liitunud riigid võtnud kohustuse peatada kasvuhoonegaaside õhku paiskamine 2050ks aastaks. Eesti on end sidunud eesmärgiga vähendada võrreldes 1990 aastga CO2 heitmeid 80%. Euroopa Liit on uue komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni eestvedamisel liikumas suunas, kus soovitakse jõuda 2050ks aastaks kliimaneutraalsuseni ja Eesti toetab seda eesmärki. Homme tutvustatakse Madriidis ka Euroopa Liidu uut tegevuskava GREEN DEAL, mille läbiv fookus on kliimamuutustega kohanemine ja nende peatamine. Selle alusel tehakse edaspidi rahastusotsuseid, samuti on suund võetud sellele, et Euroopa Investeerimispank lõpetaks fossiilsetel kütustel põhinevate projektide rahastamise.
- Kahjuks ei ole vaatamata aastatepikkusele tööle seni suudetud maailmas heitmeid vähendada ja kliimasoojenemist peatada, üksikutes riikides eraldi küll, aga tervikuna mitte ja planeet on üks. Sellest ka kasvõi noorema põlvkonna siiras ja arusaadav mure. Ja kriitiline vajadus tegutseda nüüd ja kohe, maksimaalselt on hetimete vähendamiseni jõudmiseks aega järgmise 5-7 aasta jooksul ja eriti oluline on, millistesse tehnoloogiatesse liiguvad uued investeeringud.
- Selleaastase Pariisi kliimaleppe osaliste kohtumise üks eesmärke oligi viia fookus ka rahandusele. 51 riigi rahandusministrid tulid välja algatusega #SantiagoActionPlan2020, sest mõistavad, et kliimahüpe on majanduse, rahanduse ja jätkuva heaolu küsimus. Nende riikide hulgas on ka meie naabrid Läti ja Leedu, Soome on EL eesistujana üks algatuse juhtidest, Rootsi, Norra ja isegi Poola (!). Kahjuks Eestit ei leia nende riikide hulgast. Kui Eesti tahab võita kliimahüppest on ülioluline, et suunaksime riigi vahendeid targalt. Muidu võime leida end kahjumiga töötavate, seiskunud või tühjade vana-aegsete tehaste maalt. Eesti ei saa endale lubada rumalaid ja reaalsust eiravaid otsuseid.
- Eestis märkame ehk paar kraadi keskmisest soojemat sügis-talve, aga see polegi esmapilgul ehk nii hirmutav. Eestis on rakse aduda, et tegemist on pidevalt tuhandete surmadega Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas ja miljonitega, kes on sunnitud kliimamuutuste tagajärjel juba praegu jätma oma kodud, põgenema. Aafrikas on Tshaadi järvest jäänud järele umbes 20%, ülejäänu on kliimamuutuste tõttu kadunud. Ehk annab ettekujutust, mida see tähendab, kui veel tänagi annab järv eluliselt olulise vee umbes 30 miljonile. Aafrikas on üle 50% elanikkonnast alla 18. Rahvastik kasvab. Nii ka Aasias üldiselt. On ülioluline, et arenevad riigid suudavad jätta vahele fossiilsete kütuste perioodi, mis läänemaailma aastakümneid energiaga on varustanud ja suudavad liikuda kiiremini taastuvate energialiikide juurde – päike, tuul ja teised taastuvad energialiigid on üliolulised, kui tahame peatada CO2 heitmeid. Aega see kurjakuulutav kurv ümber pöörata on meil umbes 5-7 aastat, sel ajal teeme ka suured investeeringud tööstuses, mis jääb ilmselt määravaks 2030ni kindlasti aga ehk isegi 2050teni. Seetõttu on üliloluline, et rahastus liiguks puhtasse tehnoloogiasse.
- Eesti jaoks on primaarne Euroopas toimuv ja EL on oma selget sõnumit kliima prioriteetiusest tuvustamas neil päevil Green Deal paketiga. On selge, et Euroopa Investeerimispank rahastab edaspidi ainult jätkusuutlike ja kliimapositiivseid projekte, ilmselt võib nii öelda enamuse EL järgmise perioodi rahastuse tõttu. Samuti reguleerib CO2 kvoodikaubandus fossilsetest kütustest elektri tootmise mõtekust ja siin on juba täna selge, et fossilisetest kütustest elektri tootmisesse investeerida on majanduslikult kahjulik. Eesti on ÜROs osana Euroopa liidust ja joonistub siin omakorda välja kui pisike põhjamaine imeriik, kus on olemas demokraatia, piisav heaolu ja tarkus, et olla kliimakangelane – riik, kus võiksime leppida ühiselt kokku, kuidas süsinikuneutraalsuse saavutame, leiutades ja rakendades parimaid praktikaid, luues nutikates ettevõtetes uusi töökohti, rikkust ja heaolu oma inimestele, teadmisi ja oskusi, mida eksportida. Heaks näiteks siin on hiljuti Euroopa Ettevõtlusauninna pälvinud Eesti ettevõte Elcogen, aga juba täna ka paljud teised erasektori näited.
- Imetlen alati seda, kui inimesed suudavad keerulised asjad selgete sõnadega kokku võtta. Minu rõõmuks oli avakõnelejate hulgas juba eelnevast üksminu lemmikuid Maailma. Meteoroloogia organisatsiooni soomlasest juht Petteri Taalas. Ta selgitas viimase kliimaraporti sisu: oleme soojendanud kliimat maal 1.5kraadi, ookeanides 0.5kraadi – sajad miljonid inimesed kannatavad kliimamuutuste tõttu. 85% maailma energiast tuleb hetkel fossilsetest kütustest. See PEAB muutuma.
- Veel jäi kõrva rahandusministrite kohtumiselt üks hullumeelne number: kliimamuutuste praegune majanduslik kahju on olnud umbes 2.200 000 000 000$.
- Võtan Madriidist kaasa uusi teadmisi ja jõudu, et selgitada ja töötada selle nimel, et Eesti näeks kliimakriisi kui võimalust. Kliimakriis on võimalus tõsta inimeste teadlikkust, võimalus struktureerida ümber majandus tootlikumaks, nutikamaks. Samal ajal aitab puhtam energiamajandus säilitada Eesti imelist loodust. Eestil on anda konkreetne ja oluline panus võitluses meie ühise kodu, imelise rohelise planeedi eest. Eesti ees on võimalus pöörata kliimakriis uueks arenguhüppeks.
