Muljeid ÜRO kliimakonverentsilt ehk igaüks loeb.

Yoko Alender

Osalen ÜRO klimakonverentsil COP25 Madriidis Eesti delegatsiooni liikmena. Reedel toimus ka siin iganädalane kliimastreik, milliseid üle maailma Greta Thunbergi eeskujul on noored pidanud juba umbes aastakese. Sel korral marssis Madriidis puhtama planeedi nimel pool miljonit inimest. Noori, vanu, keskealisi, lapsigi. Oli rõõm ja au olla üks tilk selles meres. Inspiratsiooniks on paljudele pisike tüdruk kapuutsi ja plakatiga, südames suur missioon – Greta Thunberg. Sel korral oli ta kohal Madriidis, kuhu sõitis purjekaga, et näidata, kui keeruline on tänapäeva inimesel teha jätkusuutlike valikuid, näiteks reisides ja, et see peab muutuma. Kuidas see muutus toimuda saab, ongi hiigelkonverentsi põhiline sisu. Selleks, et inimesed saaksid teha igapäevaselt ja mugavalt valikud, mis soosiksid habrast looduse tasakaalu planeedil Maa, tuleb teha suuri muutusi energiatootmises, transpordis, ehituses, metsanduses, põllumajanduses jne. ja seda nii otsustajate, rahastajate, ettevõtjate kui ka tarbijate inimlikul argitasandil. Muutused algavad aga kõigi jaoks tõdemusest, et neid on vaja, vastutuse võtmisest ja elu jaatavast suhtumisest, et taheme paremat elu, nii endale, oma lähedastele, lastele kui lastelastele, just siin ilusal rohelisel planeedil.

Maailma olemuses on muutumine, küsimus on, kas meil on julgust sellele otsa vaadata, ise juhtida neid muutusi soovitud suunas. Või jääme ohvrirolli, süüdistame, ahastame ja viriseme nagu Eesti rahandusminister – “See tähendab, et ei aktsepteerita jumala antud inimloomust. Selle projekti nimel võib ohverdada kõik – võtta ära vabaduse, võtta ära lapsed ja lihavõileiva ja lennureisid soojale maale. Kõik uue inimese loomise nimel, kes on keskkonnale parem.”  Oeh – üsna jabur.

ÜRO kliimakonverentsil Madriidis on kohal pea 200 riigi esindajad. Suur pilt, mida siin maailmast näen, räägib mulle ka Eestist ja Euroopast. Kinnitab mulle, et meil on Eestis olemas kõik võimalused, et olla ehkki väike – julge, ettevõtlik, nutikas, viia ellu energiapööre ja võtta suund puhta ja jätkusuutliku Eesti suunas. Kui oleme piisavalt vaprad, et ühineme selle selge eesmärgi taha. Kui võtame vastutuse ja oleme elu-jaatavalt meelestatud. Kliimakriis on võimalus arenguhüppeks ja heaolu kasvuks. Euroopa Liidu prioriteedika on meid selles toetada, sest vaid nii saab Euroopa maailma kontekstis olla konkurentsivõimeline.

Rahandusminister Martin Helme väidab, et tema suurim eesmärk on hoida Eesti immigrantidest puhas. Kahjuks ta teadlasi ja eksperte ei pea kelleksi ja omal vist ei jagu taipu, et mõista, et maailm on üks. Kui me ei osale eitame kliimakriisi ja ei otsi sellele edukaid lahendusi nii kodus kui üle maailma, jõuab kriis meieni ilmselt ka oluliselt suurema immigratsioonilaine näol. See, et Martin Helme peab kliimakriisi vastu võitlemist vaid vasakpoolsete pärusmaaks, näitab tema arusaamade ülimat piiratust ja ehk ka seda, et kuidagi ei saa olla tegemist tõelise konservatiiviga, kelle väärtuste hulka kuuluks vastasel juhul vaieldamatult ka alalhoidlikkus.  Tegelikkuses ei ole ju kliima ja loodushoiu puhul üldse tegemist klassikalise maailmavaatelise küsimusega, vaid kriisiga, mis peaks liitma kõiki poliitilisi vaateid, olema meie ühine suur südameasi, läbiv eesmärk igas valdkonnas. Õnneks leidub ka EKREs liikmeid ja mõni riigikogu liige ja ministergi, kes mõistab loodushoiu ja kliimaeesmärkide täitmise põletavat olulisust.

Aastaks 2050 eeldatakse, et kui kliimamuutused jätkuvad samas vaimus, on Hispaaniast 75% kõrb ja maailmas 143 miljonit kliimapagulast. Martin Helme asemel teeksin kõik, mis minu võimuses, et Eesti oleks kliimavõitluses esirinnas.

“Poliitilisel tasandil paistame olevat end provintsiks mõelnud. Üllatavalt palju on neid, kes on valmis kõva häälega teatama, et ega meist midagi ei sõltu ja seetõttu pole ka siin väikeriigis põhjust ühelegi suuremale probleemile lahendusi otsida. Loodetavasti on see mõtteviis ajutine, sest see ei ole õige. Ei tohi ka unustada, et meie jaoks on Eesti maailma keskpunkt, ja seda on ta ka meid ümbritseva looduse jaoks. See ei ole sõnakõlks, et globaalsete probleemide lahendused on lokaalsed. Meie ise olemegi lahenduste tootjad, rakendajad ja eksportijad. Eesti teadus on maailma tippteadus. Teadus, mis on oluliselt panustanud globaalsetesse teadmistesse, mida meil nüüd hädasti vaja on. Loodetavasti jätkub meil ühiskondlikku tarkust seda ka edaspidi väärtustada. Läbi teaduse, tarkuse ja eeskuju mõjutame ka teiste riikide valikuid. Eestist sõltub palju.”

Ökoloog Aveliina Helm kõneles nii Tartu Ülikooli juubelil rõhutades, et me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes. Tahan anda oma panuse sellesse, et Eesti ei oleks oma mõttemaailmalt provintslik, vaid julge, nutikas ja vastutustundlik.

Viidatud Martin Helme kõne on tõlgituna ära tood siin.

PS Lootsin minagi kliimastreigil Gretat näha, kuid streigile saabudes ja meeletusse massi uppudes mõistsin ruttu, et see ei ole ilmselt see koht, kus aukülalist loota kohata. Üsna pea pöörasin põhitrajektoorilt kõrvale Caixa Forumi kaunist taimestikuga kaetud “hingavat seina” imetlema, kui järsku ilmus kõrvaltänavalt mu kõrvale hulk kaameraid, lampe ja kiirelt liikuv väiksem inimmass, mille keskel kaitsev inimkett pisikese Greta ümber. Nii sammusin siiski ülejäänud streigi peaaegu tema kõrval ja kuulasin huviga ka inimesgte kommentaare, kes isegi olid üllatunud, et järgivad väikest vaprat tüdrukud, aga tõdesid siis asjalikult, et ikkagi õige ja olulise eesmärgi nimel.

Suure missiooniga väike vapper tüdruk. Greta Thunberg marssimas koos poole miljoni inimesega Madriidi kliimastreigil.

#kliimavõimalus #ÜRO #UNFCCC #COP25