Rail Balticu eesmärk on luua eesti inimestele ja kaubale kiire ja keskonnasäästlik ühendus Euroopaga. Miks on vaja viia õhust ja maanteelt transport raudteele? Esiteks, et liita Eesti ida asemel läänega. Teiseks, et võimaldada keskkonnasõbralikku valikut, vähendades süsinikuheitmeid, koormust maanteedele, mis omakorda suurendab maanteeliikluse turvalisust. Lisaks ja just eelnevatel põhjustel on raudteele erinevalt neljarealistest maanteedest olemas rahastus Euroopast. Keskkonnamõju hinnang ütleb selgelt, et Eesti jaoks piisab 2+1 realistest maanteedest, mis on oluliselt säästlikumad, aga sama turvalised kui 2+2 maanteed. Rail Baltic vajab rajamisel palju looduslikku toormaterjali: mulda, kruusa, liiva jms. Neljarealiste maanteede rajamisel on vajadus toorme järgi kordades suurem, nagu ka maanteetrasside laiendamisel maha võetava metsa hulk. Loodan, et kuuleme peatselt keskkonnakaitsjate sekkumist sel teemal.
Ministrid Helme ja Aas on uurinud kallist, kulusid tulevikku peitvat (kuhu me laste õlule see valitsus neid niigi kuhjab) PPP investeeringut neljarealistesse maanteedesse. EKRE puhul see ei üllata. Küünik minus võiks arvata, et EKRE plaan Rail Baltic nurjata (läbi katse arutelu viljatult alguspunkti tagasi viies) on teadlik. Rahastus Euroopast eraldatakse valitud trassile. Taavi Aas näib aga soovivat (Keskerakonna ministrina) teha eelkõige suuri ja seni veel populaarseid sõnu asfaltteede rajamisest, ehkki jätkab õnneks ka Rail Balticuga. Usun, et minister Aas on lugenud Rail Balticu planeerimise mahukaid dokumente ja teab, et just tema haldusalas on (muu hulgas ka raudtee kaudu) kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikud otsused. Elektritootmine tuleb muuta keskkonnasõbralikuks ja transpordivõrgu arendamisel ja kujundamisel järgida spetsialistide nõuandeid, mis sisalduvad ka Rail Balticu planeeringu dokumentides. Ei ole mitte mingisugust mõtet korrata teiste riikide vigu 1970test, plaanides katta Eestit uute, meie liiklusvoogusid silmas pidades jõhkralt üledimensioneeritud maanteedega ja samal ajal oodata raha Euroopast raudteele. Kõigil infrastruktuuriobjektidel on mõju keskkonnale, on oluline, et teeme oma valikuid targalt, keskkonda ja ka üha olulisemat, kõike kujundavat kliimapoliitikat silmas pidades. Ei saa liikuda korraga edasi ja tagasi.
Rail Balticu trassivalik toimus enam kui 10 aastat tagasi laiapõhjaliste arutelude tulemusel. Spetsialistide ja planeerijate eestvedamisel Eesti 2030+ riigi üldplaneeringu koostamise käigus valiti trass, mis täpsustati maakonnaplaneeringutes. Võibolla on pika planeerimisprotsessi tõttu ununenud, miks ei saa olemasolevatele trassidele kiir-raudteed rajada ja miks valiti just Pärnu trass. Rail Baltic täidab oma eesmärki asendada lennu-, laeva- ja maanteetransporti juhul kui rongi kiirus on 250 km/h. Selleks, et seda saavutada on tehniliseks eelduseks trassile, et see on lühike ja sirge, võimalikult väheste peatustega. Planeeritud kiirus annab ette ka raudteekoridori laiuse. Olemasolevad raudteetrassid paiknevad inimasustusele liiga lähedal, seetõttu ei saa olemasolevat trassi piisavalt laiendada ja kiirraudtee jaoks „sirgeks tõmmata“ – see lõhuks liigselt olemasolevat asustust ja elukeskkonda. Uus Pärnu trass valiti keskkonnamõjude hindamise alusel, sest läbib kõige vähem asustust ja looduskaitsealasid, tänu sellele on mõju kogukondadele ja loodusele väikseim võimalik.
Hiigelinvesteeringud uutesse maanteedesse on eilne päev, mis soosib vaid autostumist ja suuremaid heitmeid. Tulevik kuulub justnimelt rööbastranspordile ja erinevatele ja aina paremini personaliseeritud ühistranspordiliikidele. Maailma ja eriti tempokalt meid otseselt puudutav Euroopa kliimapoliitika liigub suunas, kus viie või kümne aasta pärast (mil maksustatakse vastavalt saastamisele) on lennupiletid oluliselt kallimad, kehtivad ilmselt piirangud ja maksud sisepõlemismootoritele, laevatranspordile kõrged keskkonnatasud jne. Selles olukorras on Eestile hädavajalik ja suisa „elu ja surma küsimus“, et oleme teinud tarku otsuseid, rajanud kiire raudteeühenduse Euroopaga ning arendanud Euroopa toel ka siseriiklike raudteid ja teisi jätkusuutlike liikumisviise, planeerinud ja loonud inimestele mugavaid ja turvalisi liikumisviise.
Kutsun kõiki Eesti loodusest, elust ja planeedi maa tervisest hoolijaid kaasa mõtlema ja innustama otsustajaid võtma ette vajalike suuri samme, mis viiksid Eestit edasi põlevkiviajastust ja autokesksest saastavast transpordikorraldusest. Rail Balticu edu eeldab olulisi ümberkorraldusi nii energeetikas, kui ka järjepidevust tervikliku jätkusuutliku transpordi planeerimises. Raudtee seob Eestit keskkonnasõbralikult Euroopaga ja on sellisena samm parema tuleviku suunas.
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 17. jaanuaril 2020
