Fookus on selles raamatus elul innaruumis – täpsemalt sellel, kuidas avalik ruum / avalik elu vastasmõjus toimivad ja kuidas vilgas elu tänavatele tagasi tuua. Kuidas uurida elu avalikus ruumis.
Autoriteks on inimeste linna “guru” Jan Gehl koos Birgitte Svarrega. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu. Avalik elu spetsiifiliselt veel nii konkreetselt, eesmärgina aruteludes esinenud pole, ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on praktiline ja kasutatav ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik oma elus iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukohavalik, liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.
Mida teadlikumad oleme, seda paremaid otsuseid teha saame. Raamat sobib nii ruumiloome professionaalidele kui kõigile neile, keda paelub linnaruum ja elu, mis avalikus ruumis toimub või ka võiks toimuda. Huvi ruumiloome kultuuri vastu on Eestis olemas, hoolime üha enam end ümbritsevast keskkonnast. Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna maailma põhiteosed meie lugejat emakeeles olemas oleks. Tõlkinud on raamatu Katrin Kivimaa ja keeletoimetajaks Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.
BIRGITTE SVARRE on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele aren- gule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas Birgitte Svarre büroos Gehl Architects, tegeledes üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkesksete kohtade, avaliku ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.
Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud linnaruumi raamatud “Linnad inimestele” ja “Pehme linn”.
JAN GEHL on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimi- se emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja.Enam kui 50 aastat tagasi, 1971. aastal, ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujundu- se vallas. Nii „Elu majade vahel“ kui ka Gehli järgmi- sed raamatud tegelesid 1950. ja 1960. aastate auto- kesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taris- tutesse. Jan Gehlile on antud hulgaliselt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu, sh Rahvusvahelise Arhitek- tide Liidu Sir Patrick Abercrombie auhind erakord- sete teenete eest linnaplaneerimises ning audoktori kraad Edinburghi, Toronto, Halifaxi ja Varna ülikooli- dest. Ta on auliige arhitektide ühingutes Taanis, Ing- lismaal, Šotimaal, USAs ja Kanadas ning Austraalia Planeerijate Ühingus. Tema raamatute hulka kuu- luvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“ (eesti keeles ilmunud 2015 ja 2017).
“Avaliku ruumi temaatika kuulub rahvusliku ja rahvusvahelise poliitika töölauale, sest siin kohtame, tajume ja ehk ka lahendame meie aja suuri väljakutseid: füüsiline ja vaimne tervis, kasvav sotsiaalne kihistumine, kliimakriis, muutuvad kaubandusmustrid, liikuvuse ja ligipääsetavuse vajadus. “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” pakub võimalusi neid väljakutseid mõista ja viise, kuidas lahendusi ellu viia.”
David Sim, arhitekt (Softer), raamatu “Pehme linn” autor
“Ruum määrab otseselt, kuidas me käitume nii üksteise kui ümbritseva keskkonnaga. Jan Gehl näitab selgelt, kuidas ruumi mõju uurida ja õppetunde muutustesse rakendada. See raamat on endiselt kaasaegne tüvitekst!”
Tõnis Arjus, endine Tartu linnaarhitekt, Valitsuse Kliimakomisjoni juht
“Linnad pole probleem vaid lahendus — vaja on need lihtsalt inimestele teha, elama panna. Linn ei ole ennekõike majad, vaid ruum nende vahel. Ja see ruum ei ole läbi tuiskamiseks, vaid eeskätt paigal viibimiseks. Dokumentaalfotograafina olen aastaid linnade elu uurinud. See raamat annab selleks vaimustava uue konteksti, tööriistad ja inspiratsiooni nii mulle kui tegelikult igale linnaelanikule.”
Tõnu Runnel, fotograaf ja kirjamees
“Igas linnas on inimesed natuke omamoodi, aga suures plaanis on ootused heale avalikule linnaruumile samad. Seega saavad ka uurimismeetodid olla universaalsed. Lihtsamalt kui selles raamatus neid reegleid ja linnaelu uurimise meetodeid kirja panna ei saagi. Tuleb võtta see õpik ja hakata peatükkhaaval minema — siin käiakse läbi kõik linnaelu korraldamise ja korrastamise etapid ja leitakse vaatenurgad, millega igaüks meist saab suhestuda, sõltumata ametist või maailmanägemise viisist. Kõigiga arvestav, samas eranditult kõige haavatavamast grupist lähtuv avalik ruum on ju kasulik meile kõigile.”
Karin Bachmann, maastikuarhitekt (Kino)
Autorite eessõnast:
Kui see raamat kümme aastat tagasi ilmus, ei oodanud me,
et ta jõuab ka poliitikute, ametnike, kodanikuühiskonna,
teadlaste ja laiema üldsuseni. Täna tundub veelgi asjakohasem
uurida käitumist, et luua elukeskkonda, mis toetaks
kestlikumaid liikumisviise: jalgsi käimist ja jalgrattasõitu.
Kliimakriis toob veel enam esile vajaduse kujundada
keskkonda juba olemasolevale linnastruktuurile – ning
avaliku elu uuringud aitavad analüüsida praegust elu, et
toetada tihendamist ja muutusi nii linna-, eeslinna- kui
külakeskkonnas. Raamatu viimane peatükk kirjeldab linnaruumiuuringute
rolli Kopenhaageni kesklinna jätkuvas
ümberkujundamises – suuresti kui edulugu. Ometi kogeb
ka tänapäevane Kopenhaagen, nagu enamik linnasüdamed,
e-kaubanduse ja muutunud ostlemismustrite survet,
mis tähendab, et südalinnad peavad end ümber looma –
nii võivad avaliku elu uuringud olla aluseks palju mitmekesisema
tegevusruumiga linnasüdamete kujundamisel.
30.11 toimub autori avalik loeng Eesti Kunstiakadeemias.
“Avaliku ruumi / avaliku elu suhted, nende uurimine ja regenereerimine” –
Birgitte Svarre räägib oma tööde ja tegemiste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.
