Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Esitasime Riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise Narva linna riigigümnaasiumi rajamise ja eksperimentide kohta vene emakeelega laste hariduskorralduses Tallinnas. Kahjuks olid ministri vastused põiklevad ja ei täitnud olulisi murekohti adekvaatse sisuga.
Üleminekut ühtsele haridussüsteemile soovitas eelmine Inimarengu aruanne, toetus varasele eesti keeles õppimisele on olemas ka Eesti venekeelses kogukonnas. Esimeste pilootprojektidega lasteaedades ja algkoolis tuleks alustada kiiremas korras, oleme oodanud kaua, valmisolek ühiskonnas on olemas. Kogemuste kogunedes jõuaksime järkjärgult hariduskorralduses ühtse süsteemini, mis suudab tagada kõigile lastele riigikeele oskuse ja võrdsed võimalused olla edukas hariduses ja tööelus.
Haridus- ja teadusminister ütles, et toetab erakonnakaaslaste eksperimente vene emakeelega laste haridusega pealinnas, sest puuduvad teaduslikud tõendid, et need suurendaksid ebavõrdsust. Minu hinnangul on statistika vene õppekeelega koolide kehvematest tulemustest ja nende laste vähematest võimalustest tööturul piisavad. Ministri vastustes oli eile palju vasturääkivust, kord väitis minister, et tuleb veel analüüsida ja mõelda, järgmisena tõdes, et analüüse on näiteks Inimarengu aruande koostamisel tehtud ja eestikeelse õppega alustamine alles gümnaasiumis ei ole andnud piisavalt häid tulemusi. Kokkuvõttes jäi mulje, et minister väldib üleminekut ühtsele haridussüsteemile, sest selleks puudub ministril nii soov kui plaan, kuidas seda ellu viia.
Oleme 25 aastat püüdnud liita Eestis elavaid kogukondi, haridussüsteem on aga endiselt keele põhjal eristatud ja süvendab eraldatust. Täna tuleb Eestisse suurim osa uus-sisserändajaid endise Nõukogude Liidu aladelt. Tulijad räägivad sageli emakeelena või teise keelena vene keelt ja liiguvad siin Eesti venekeelsesse kogukonda, koondudes sageli ka elukohapõhiselt eraldatud paikadesse. Meie ülesanne on Eesti kogukondi lõimida, mitte eraldatust juurde luua. Ühtne haridussüsteem on siin esimeseks vältimatuks sammuks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel tuleb koos teadlaste ja hariduskorraldajatega kujundada pilootprojektid, otsustada arusaadav üleminekuperiood ja luua ühtne Eesti haridussüsteem, võttes arvesse Eesti eri paikade rahvastiku koosseisu. Ühtse süsteemi sees saab sealjuures paindlikult võimaldada emakeeleõpet neile, kelle emakeel on muu kui eesti keel, sest emakeeleoskus mängib indiviidiks kasvamisel olulist rolli. Oluline on, et ühtne haridustee algaks juba lasteaiast, kus hakkavad kujunema ka sotsiaalsed võrgustikud ja kujunema hoiakud. Ühtne haridussüsteem peab täitma eesmärki õppimisest eesti keeles alates algharidusest ja läbivalt kogu koolitee jooksul, et kujundada teadlikke, ennast juhtivaid ja õnnelikke kodanikke, sõltumata emakeelest.
Arupärimise küsimused ja vastused leiab täismahus Riigikogu stenogrammist.
