Lapsi tuleb otsustesse kaasata!
ütleb naine põhilise. Õnneliku pere vundament on aga eelkõige toimiv paarisuhe, kinnitavad Yoko ja tema abikaasa Priit veendunult.
Paljude jaoks on olnud Yoko tuttav oma isa, varalahkunud laulja Urmas Alenderi kaudu. Nüüdseks on tegus naine kindlalt oma legendaarse isa varjust välja astunud – ta on tegevpoliitik, 13. Riigikogu liige, missioonitundega linnaarhitekt ja abikaasa kõrval mitme tunnustatud restorani eestvedaja. Kodus on Yoko aga tundliku sotsiaalse närviga nelja lapse ema.
Yoko (37) ja tema abikaasa Priit Juurmanni (44) perre kuulub kaks poega – Kaarel Bo (14) ja Dag Ferdinand (4) – ning kaks tütart – Herta Ing (9), Uma Chantal (6). Kuueliikmeline pere elab Tallinna südames Kalamajas asuvas idüllilises korteris, kuid väga olulisel kohal pere vaba aja veetmisel on ka maakodu Salmistus.
Põhimõtted enda lapsepõlvest
«Mina olin sunnitud hakkama oma elu peremeheks juba 15aastasena,» meenutab Yoko parvlaev Estonia huku järgset aega, mil ta kaotas isa ja jäi Rootsi kasuperesse elama. «Just hiljuti mõtlesin selle peale, et näe, Kaarel on ju peaaegu sama vana kui mina tollal,» lisab ta. Oma lapsepõlvest mäletab naine seda, kuidas tema isa ütles sageli: «Laps peab kogema elu selle täies rikkuses!»
«Minu lapsed on saanud nautida veidi traditsioonilisemat lapsepõlve,» naerab poliitik. «Aga sellise fundamentaalse suhtumise, et laps on võrdväärne täiskasvanuga, olen ma võtnud küll oma lapsepõlvest kaasa,» lisab ta. Yoko ja tema abikaasa peavad ühiselt lugu sellest, et iga pereliige on isiksus oma soovide, eripärade ja tugevustega.
Foto: Nipiraamat/Laura Strandberg
Toetame huvisid
«Me püüame jätta kõigile ruumi, et ennast määratleda, leida ise oma hobid, riided ja muusika. Selliseid asju ei tohiks lastele peale suruda,» tõdevad abikaasad üksmeelel.
Näiteks tegeles pere vanim laps Kaarel aastaid ujumisega, kuid ühel hetkel tundis, et see pole enam tema jaoks ja lõpetas. Nüüd ta enam trennis ei käi, ent tal on märkimisväärne huvi söögitegemise vastu. «Vahel möllab ta köögis kaks tundi jutti ja serveerib ka väga ilusasti, » kiidab ema. Ühest või teisest trennist olulisemaks peavad vanemad seda, et Kaarel saab klassikaaslastega hästi läbi, on oskuslik ja avatud suhtleja.
Vanemal tütrel Hertal on tantsu- ja moegeen. «Ta käib ka kahes tantsutrennis,» lisab Yoko.
Noorem tütar Uma on aga popstaaridest vaimustumise eas. «Tema suur õnnehetk oli, kui kinkisime talle MP3-mängija,» tunnistab naine.
«Kool ja tihedad trennigraafikud võivad lapsed energiast tühjaks tõmmata. Seetõttu peaksid vanemad olema ettevaatlikud, et mitte neid hobidega üle koormata,» tõdeb ta.
Julgustame iseseisvaks
Yoko soovitab lapsevanematel püüda koolilapsi mitte kogu aeg uksest ukseni sõidutada. Loomulikult on linnas liikudes oma riskid, kuid samm-sammult saab võsukese iseseisvust harjutada ja õpetada ta ise trenni või kooli minema. «See on koolilapsele üks moodus ennast ja ümbritsevat maailma avastada,» mõtiskleb ta.
Sel sügisel läks pere noorem tütar, kuueaastane Uma eelkooli. Ta oli lubanud oma vanemale õele Hertale, et eelkooli minnes ta enam vanemate tuppa magama ei poe. «Siis ta hoidiski lubadusest kinni ja hakkas päevapealt enda toas magama,» imestab Yoko oma lapse sõnapidamist.
Nüüd lepiti kolmandas klassis käiva Hertaga kokku, et tema hakkab järgmisel aastal neli aastat nooremat õde kooli ja koju saatma. «Lähevad siit hommikul koos vanalinna poole, mina neelan väikese nutuklombi alla ja noogutan lastele julgustavalt,» tunnistab pereema.
«Kui laps näitab iseseisvuseks initsiatiivi, tuleb eelkõige ennast kokku võtta, et mitte klammerduda. See on üks suuremaid õppetunde,» räägib Yoko.
Kuidas saada lapsed sööma tervislikku toitu?
-
Pane tervislik käeulatusse. Pane aeg-ajalt lauale kausikesi lõigutud kurgi, porgandi, mango, õuna või muu värskega.
-
Tekita uudishimu. Uuri lapsega poes puu- ja köögivilju ning lase lapsel neid hiljem näksimiseks lõikuda.
-
Kasvatage ise vilju. Istuta, kasvata ja korja koos lastega herneid, porgandeid ja marju.
-
Kaasa lapsi hoistamisel. Pane lastega sügisel aia- ja metsasaadusi sügavkülmikusse.
Mis teeb lapse õnnelikuks?
«Üksvahe uurisin erinevaid kasvatusteooriaid. Kui detailid välja jätta, põhinevad need puhtal headusel,» jutustab naine.
Ta on kindel, et õnnelik olemine algab ka sellest, et inimene teab, mida ta tahab. Samamoodi on ka lapsega. Selleks peab laps saama oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. «Kui ta hakkab alles 20aastaselt mõtlema, mida ta tahab, on juba hilja,» on Yoko kindel.
Loe ka peatoimetaja Epp Reinmetsa avasõna Nipiraamatus.
Liitu uudiskirjaga:
