Milline on Eesti plaan, mis tõstab rahva sadulasse?

Yoko Alender

Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.

Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

 

Milline on Eesti plaan, mis tõstab rahva sadulasse, tervise paranema ja raha tasku tagasi, pärisin täna Riigikogus aru.

Riigikogu ette jõuab peatselt rahvaalgatusena sündinud eelnõu, mis soovib parandada jalgrattaga sõitmise turvalisust Eestis. Kuuleme pidevalt laste ja noorte vähesest liikumisest ning jalakäijate ja jalgratturite probleemidest liikluses. Teame teiste riikide hea töö tulemusel (nt Taani, Holland, Soome jt), et iga jalgrattataristusse investeeritud euro toob tagasi kordades rohkem raha ning iga jalgrattaga sõidetud kilomeeter säästab riigi raha ja inimeste tervist. Kahjuks pole valitsus jalgrattakasutuse edendamisega tegelenud.

Planeerimine kuulub küll kohaliku omavalitsuse pädevusse, aga riigi ülesandeks on ka siin seada eesmärgid ja aidata juhistega, kuidas korraldada omavalitsustes planeerimist nii, et ressursse säästev ja tervist edendav jalgrattakasutus kogu riigis suureneks. Toon hiljutise näite Eestimaa südamest Paidest, kus plaanitakse renoveerida linna peatänav, aga kahjuks ei looda elukeskkonnas uut kvaliteeti – eriti laste ja noorte jaoks turvalisi jalgrattaga kooli ja koju liikumise võimalusi.

Peaksime eeskuju võtma meie lõunanaabritest, kus on sama ajalugu, taust ja kliima. Näiteks sai Soome minister Anne Berner aasta jalgratturi tiitli oma panuse eest rattakasutuse edendamisse viimastel aastatel. Meist põhja pool olev, rikkam ühiskond panustab rattakasutusse. See näitab, et kliima pole põhjendus, rikkuse poolest saaks Soome panustada rohkem autodele ja ühistranspordile, ometigi on just ratas neile oluline elustiili osa. Saadakse aru, mis ühiskondlik kasu on mängus.

Jalgrattaga liikumine on globaalne teema, näiteks tähistas ÜRO sel aastal esimest jalgrattapäeva ja innustab ühtlasi liikmeid teemaga tegelema. Samuti on palju positiivset meediakajastust pälvinud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni riigivisiidid Taanis. Maailma mastaabis peetakse teemat nii oluliseks, et ratastel liikumisest on saanud visiidi üks nähtavamaim kõrgpunkt. Ka Hollandi peaminister käib tööl rattaga. Kahjuks on Eesti siin seni riiklikul tasandil rattakasutuse edendamises olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik ja pigem on ka kohalik meedia fookusesse võtnud riigijuhtide uhke autopargi pideva monitoorimise.

Seoses sellega esitasime ministrile järgmised küsimused:

  1. Millal hakatakse tegelema jalgrattakasutuse edendamisega riiklikul tasandil?
  2. Palun kirjeldage jalgrattakasutuse edendamise plaani ja selle rakenduskava? Kuidas on plaanis seotud tervise, sotsiaalse, kultuuri, keskkonna ja regionaalpoliitika aspektid?
  3. Kui suur on jalgratta kasutuse edendamise eelarve?

PS. Riiklik plaan ja selle elluviimine ei ole:

  • Kõik KOV-ide poolt tehtud rattateemalised tegevused
  • Üksikute ehitusprojektide rahastamine riigi poolt, kus on sees ka rattale suunatud taristu
  • Lihtsalt ehitusobjektide nimekiri ega ka Jüri Ratase kampaaniamaraton

#eestirattarikkaks #terveeesti #paremeesti #liikuveesti