Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Umbusaldame täna ühte Keskerakonna ministritest, sest ta ei ole meie hinnangul tegutsenud pädevalt ja riigi parimates huvides, on eiranud teadjate nõuandeid, tegutseb keskerakondliku deviisi järgi – “Teeme teisiti”, mis näib saanud tähenduse – kallame raha peale, mis sest, et tagajärjed sisuliselt Eestile ohtlikud on, väljavalitud saavad ju vahendid praegu kätte, peale meid tulgu või…”.
Kahjuks on tänase PGSi muudatused näide sellest, et Kadri Simson ei ole üksi, ka Haridus- ja Teadusminister Reps tegutseb siin sarnasel moel.
Ei ole olemas tasuta ühistransporti ja ei ole olemas miljoneid, mis ilma sisuliste muudatusteta lahendaks tänased ja homsed probleemid kaasavas hariduses. Tasuta bussitransport viib tõenäoliselt kvaliteedi languseni kogu ühistranspordis, tõsiste probleemideni rongitranspordis, diskrimineerimiseni inimeste liikumisvõimalustes ja reostava bussitranspordi eelistamiseni säästlikuma rongiliikluse ees – ühesõnaga ebavõrdsuseni.
Sama mustri järgi, jättes tegelemata kaasava hariduse sisuliste probleemidega, viib selle eelnõu alusel antav lisaraha pudelikaelade ja probleemide lahendamise asemel ebavõrdsuseni, sest täiendavad miljonid plaanitakse kohalikele omavalitsustele suunata ka tulumaksuprotsendi kaudu. Milline omavalitsus on siin suurim saaja, kui suur osa tulumaksust laekub pealinna? On loomulik, et suured on juba täna tugevamad, ehkki pealinna näitel oma kohustusi alati ei täida. Väiksemas kohas on erivajadustega täna ja nii ka edaspidi raskem toime tulla. Kui soovida, mitte rahajagamist vaid sisulist kvaliteeditõusu, tuleks esmalt lahendada süsteemsed probleemid, pudelikaelad, tagada tugipersonal ja õpetajate ettevalmistus, koostöö juhtimine ja nõustamine, rahaliselt toetada vajaduspõhiselt.
Kui eelmised valitsused tegid tööd, et tõsta õpetajaamet taas ausse, luues näiteks Noored Kooli programmi ja hoides ka vankumatut joont õpetajate palkade osas, siis praegusel valitsusel tundub olevat ununenud meie õpetajaskonna tänane olukord nii vanuselises kui töötingimuste mõttes. Kas valitsusel on teada kui mitu õpetajat on töötavate pensionäride hulgas, kes kaotavad uue maksukaose tulemusel osa sissetulekust? lmselt Kalvi Kõva võibolla nende ees tahtiski vabandada, ei tea? Minu teada on neid õpetajaid umbes 1500. Nagu kolleeg Enn Eesmaa mainis, neil on nüüd aeg hakata solidaarseks ja samal ajal aeg koolitada end ka erivajadustega laste harimiseks. Kaasav haridus on ju Eesti hariduses põhimõtteks juba aastaid nagu on siinsamas puldis erinevad koalitsioonipoliitikud tänast eelnõu varem kaitstes rõhutanud. Siit on hea konkreetselt tänase eelnõu küsimuste juurde tulla, millele menetluse käigus vastuseid ei ole antud. Ilma vastusteta neile ei tohiks meie hinnangul olemasolevat süsteemi lammutama minna ja riigi vastutust vähendada.
Kui palju on tänastes Eesti koolides õpetajaid, kes on hariduslike erivajadustega laste arengu toetamise koolitusi läbinud? Kui suur on tänane tegelik rahaline vajadus üldist tuge, tõhustatud tuge ja erituge vajavate õpilaste toetamiseks? Milline on kaasava hariduse strateegiline plaan tulevikuks? Milline on plaan koolide ja õpilaste toetamisel kaasava hariduse rakendamiseks? Õppematerjalid, koolitused? Kus on riigis toimivate heade praktikate kogumik? Millal rakendub õpetajate toetusmehhanismina kovisiooni ja supervisiooni süsteem? Mida konkreetselt riik selleks teeb? Kui ei, kas ja kust on võimalik taotleda rahalisi vahendeid õpetajat toetava süsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks?
Kahjuks ei ole enam võimalik selle seaduse lugemist katkestada. Tegemata sisulise töö pärast ja ebavõrdsust suurendava rahastusmudeli tõttu ei saa Reformierakond seda seaduseelnõu teotada. Võibolla peaks Keskerakond võtma kasutusele uue moto – näiteks, “Proovime uuesti!”. Seda, kas neil seda ka teha lastakse otsustab juba valija. Kahju on neist, kes kannatavad seni tehtavate kehvade otsuste tõttu, eriti kui nagu täna, on tegemist sihtrühmaga, kel end sedavõrd keeruline kaitsta.
