Kas peaksime hakkama uurima kas TUUMAENERGIAL on koht Eesti energiaportfellis? 

Yoko Alender

 

Oleme aruteludega alles väga algusjärgus, valminud on tuumaenergia töörühma raport.

Realistlik Eesti energiaplaan ja sõltumatu varustuskindlus on loodetavasti iga erakonna huvi. Ühe või teise tehnoloogia eelistamine ei peaks olema parteipoliitiline maailmavaateline vaidlus, vaid rajanema teadusel ja ekspertsusel, otsustamaks, mis meile sobib, on tehtav ja optimaalne. Sellepärast tuumaenergia raport tellitigi, on nüüdseks valminud ja kinnitab, et Eestisse sobiks kuni 400MV väikereaktorid. Konservatiivne prognoos, mis võtab arvesse ka valdkonna uudsust Eesti jaoks ja võimalike takistusi teel, võiks olla valmimine aastaks 2040, optimistlikum prognoos ehk viis aastat varem. 
Meie konkurentsivõime regioonis ja potentsiaal ekspordiks on loomulikult sõltuv odava ja puhta energia olemasolust, seetõttu peame need arutelud ekspertide toel ühiskonnas pidama ja otsuseid tegema. Muidu jääme lihtsalt maha ja vaeseks. Nii nagu raportki sònastas, saab Riigikogu otsustada, kas toetada ka tuumaenergia programmi algatamist, mis hõlmab regulatiivse ja õigusraamistiku loomist, planeerimisprotsesside algatamist ja sobiva tehnoloogia ning arendaja valikut. 
Peamine rõhk ja maht energeetikas on lähitulevikus taastuvenergial, ja vaatamata tuumaenergeetika võimaluste kaardistamisele ei tohi me jätta tegemata ühtegi otsust või investeeringut taastuvenergiasse. 
Keskkonnajalajälje suhtes on tuumaenergeetika hea valik, jalajälg on sama suur kui meretuulel ja maismaatuulel. Keskkonna risk on jahutusvee mõju merevee elustikule. Jaama enda kliimakindluse koha pealt on oluline hinnata jaamaga seotud elektrivõrkude vastupidavust sagenenud metsatulekahjude puhul.
Tuumaenergeetika risk on ka see, et rajamise kiiruse potentsiaali kiputakse sageli üle hindama. Seega veelkord, tuumaenergia kasutuselevõttu kaaludes ei tohi jätta tegemata teisi investeeringuid, mille tehnoloogia ja rajamisvõimekus täna juba olemas ja töövalmis. Samuti pole demokraatlikes riikudes veel toimivaid sama tehnoloogiaga jaamu, mis kinnitaks hinnaprognoose, 2027 võiks käivituda jaam Kanadas. Ehk siis on tegemist prognoosidega, mitte päriselus testitud andmetega. 
 
Meil on vaja taastuvenergiat, salvestusvõimsust ja juhitavat reservvõimsust nt biogaasi jaamade näol esmajärjekorras.
Ehk siis Eesti energeetikaprobleemid ei ole vaid kauges tulevikus, vaid ka teel sinna ja selle teekonna kaarstamise ja sammuse elluviimisega tegeleb Kliimaministeerium koos partneritega. Tuumaenergeetikaga edasi minemiseks on vaja ka selgemat pilte sellest, millised võimalikid tööstused, uued tarbijad ja majanduse elavdajad lisanduksid võimsuste välja ehitamisel. Riigi risk seisneb selles, et tehakse arendusfaasis kulusid, ning kui see venib liiga pikaks tuleb katta jooksvaid kulusid enne kui hakkab tekkima tulu lisanduvatest maksudest. Tarbimise, ehk uute tööstuste poolega töötavad ka meretuuleenergeetika poolel ühiselt KLIM ja MKM, et kaardistada nii meie kui välisinvestorite plaane. Jätkame kuulamist, uurimist ja arutelu.