Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Head jätkuvat aastat! Ehkki millegipärast on mulle isegi rohkem tähendusrikkam tundunud idamaade aastavahetus. Eks see ahviaasta on liigagi mänguline olnud ka, ootan huviga kuke aastat. Kukk on vähemasti hommikune. Ja mulle hommikud meeldivad – neis on selgust, värskust ja uut algust.
Meil olid vahepeal jälle valimised. Kolme aasta jooksul poliitikas olen läbi teinud viied valimised. Valimised on vastandumise ja võitluse aeg. Samas ka selgitamise, rääkimise, inspireerimise ja mitte alla andmise aeg. Sel korral oli tegemist sisevalimistega, ehk siis Reformierakonna esimehe ja juhatuse liikmete valimisega. Mina toetasin Kristen Michalit.
Kirjutasin täpselt kuu aega tagasi oma toetusest nii:
Mul oli Kristeni suhtes kõva eelarvamus. Põhines eelkõige meedial ja millel iganes eelarvamused põhinevad. Kogemus temaga koos töötades on selle ümber lükanud. Täna toetan teda kindlalt Reformierakonna juhatuse esimeheks. Kristeni juhtimisel toimetame juba aasta koos Tallinnas. Tema ettepanekul usaldas erakond mind vedama Tallinna kohalike valimiste programmitoimkonda. Miks – arvan, et ta kuulis ja nägi, et see on minu kirg ja tugevus. Juhi roll on rakendada meeskonna iga liikme potentsiaal. Juhina on ta Tallinna piirkonnas konkreetne, alati initsiatiivi ja töökust esikohale seadev. Intriige ta ei salli ja on otsekohene. Mulle see sobib. Pragmaatik, kellele meeldib töötada inimestega, kellele meeldib tööd teha. Juhina väärtustan temas oskust sõnastada peamine, delegeerida ja usaldada meeskonda. Arvan, et vajame Reformierakonnas täna just sellist eestvedamist. Eesti vajab meist igaüht ja Kristen suudab meid ühtse meeskonnana tööle panna.
Erakond tegi aga oma valiku ning juhatuse esimeheks sai Hanno Pevkur. Ehkki selle kampaania protsess oli kohati valus, oli ta siiski vajalik ja demokraatlik. Nüüd seisab Hanno ülesande ees: erakonnaliikmeid kaasates sõnastada ühised eesmärgid ja kogu tiim ühiselt toimetama rakendada. Intriige tõesti ei taha, need vaid väsitavad ja ei motiveeri kedagi. Keskendume nüüd sisule ja selgusele.
Tallinnas jätkame Kristeni juhtimisel. Programmitoimkonnas töötame samuti edasi. Tallinna liikmed on aktiivsed ja see annab kindlust, et 9 kuu pärast pakume tallinlastele tugeva ja kaasaegse visiooni Tallinna konkurentsivõimeliseks kvaliteetse elukeskkonnaga linnaks arenemiseks.
Juhatusse kandideerides palju puudu ei jäänud, sain 32st kandidaadist 16. tulemuse. Suures üle 12000lise liikmega organisatsioonis tuleb olla järjepidev, oma ideede ja põhimõtete selgitamisel pidevalt tööd teha ja järgemööda suureneb usaldus. Vahel küsivad minult inimesed, kes jagavad minu maailmavaadet ja soovivad Tallinnast teha samasugust linna nagu mina, et miks nad siiski peaksid end erakonnaga siduma. Üks vastus on just erakonna kui organisatsiooni areng. Kaasa rääkida selles, kellel on organisatsiooni sees mandaat teha otsuseid piirkonna juhtimisel või kogu erakonna juhatuses saab ainult organisatsiooni liige. Seetõttu head sõbrad, kes te jagate Reformierakonna ja minu väärtusi – koos oleme tugevamad. Andke märku kui teil on mõtteid, mida saaksime koos realiseerida, olgu see erakonnaliikmetena organisatsioonis või mõeldes järgmisetel Tallinna valimistele. Ja kui sooviksite erakonnaga liituda, teil on küsimusi, kõhklusi – räägime! 🙂
Mitu head algatust ja üritust linnaruumi positiivse arengu teemal oli ka. Näiteks Mereääre visiooni tööde esialgsete ideede tutvustus, Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise dotsendi Andres Sevtsuki ja Lily Songi loeng Tallinna linnaplaneerimisest ja ühistranspordist. Rõõmu tegi, et arhitektid üha kõrgemalt tunnustavad ka linnaruumi ja urbanistide tegemisi – Kultuurikapitali üks aastapreemiaid läks Kalamaja kogukonnale avaliku ruumi kujundamisse sekkumise eest. Kõik vajalikud ja äramärkimist väärivad arengud.
Vahepeal on muidugi toimunud ka hulk huvitavaid ja liigutavaid kohtumisi. Hiljuti arutasime Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ühiseid eesmärke. Riigikogus käisid külas Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuse lapsed ja õpetajad. Ja muidugi olid vahepeal ka armsad pühad, jõulu- ja aastavahetuse aeg. Puhkasime perega, nautisime täiega. Eks nagu ikka alguses just enne jõulu on alati kiire kiire, koristada vaja, külalisi ju hulk tulemas, jõuluvana vaja ja kõigi nelja lapse jõuluüritused, õpetajate kingid jne… Vahepeal mõtlesin, et teen exceli tabeli, et midagi kahe silma vahele ei jääks. Mul oli selleaastane pühadepaanika hetk just millalgi jõulu eel. Astusin siis F Hoonesse, et võtta tass kohvi, kohtasin seal paari head sõpra, kurtsime pisut vastastikku, valasin paar pisarat ja läks kergemaks. Küll on hea elada sellises pisikeses tuttavas sõpru alati kasvõi juhuslikult käepärast olemas olevas kogukonnas. Ja siis panin lapsed tööle, koristama ja saigi kõik õigeks ajaks koos valmis säetud ja kenad pühad peetud. Jõudsime veel armsas Tartuski käia väiksel mini-spaapuhkusel. Oli kosutav. Kui endal jagub jõudu, rahu, ettevõtlikkust ja taipu ka endale aega võtta, puslet kokku panna :), jõuda trenni jne saab pimedusega hakkama küll. Ka pimeduses ja väiksuses saab leida ja kogeda head. Sest elab ju hea tegelikult meis endis.
Hoidke end ja oma lähedasi!
Head algavat! Ja Kuke-aasta ootust. Juba kuu lõpul hakkab kirema!
PS! Paar seriaalisoovitust Netflixist: The Crown ja The Good Wife.
