Tuuli Koch
Postimees 16.10.2014
Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni aseesimees Yoko Alender pidas pärast riigikogu kooseluseaduse hääletust vajalikuks telesaates «Punker» avalikult vabandada, sest tema erakond oli hääletanud vastu. Alender pakub, et mõistmatust ja vastasseisu saanuks ennetada seisukohti põhjalikumalt selgitades. Oma sõnadest õppust võttes selgitab ta IRLis idaneva moodsa rahvusluse ideed.
Eelmisel nädalal oli kuulda, et IRL on kooseluseaduses lõhenenud. Kui valuline protsess teis oli?
Asi läks käest ära, kuna enne eelnõu esitamist ei selgitatud seda piisavalt. Võib ju öelda, et pole olemas ebapopulaarseid otsuseid, on vaid liialt vähe selgitustööd. Me pole ju riigivastalised, vaid tagame inimeste põhiõigusi. Rahva nii valulist reaktsiooni võib analüüsida nii psühholoogia kui ka ajaloo ja ühiskonna seisukohast. Ent poliitikud kannavad vastutust ühiskonda edasi viia ja tagada kõigi ühiskonnaliikmete kaitse – selle nurga alt vaadates oleks tõesti võinud kõigepealt teha lihtsate sõnadega infokampaania, miks seda seadust on vaja, ja alles siis eelnõuga välja tulla.
Poliitikud oleks võinud kohe alguses ausad olla.
Asjad käisid kiiresti ja läksid emotsionaalseks. Meie fraktsioon häälestus vastu. Eesti vajab üht konservatiivset erakonda, kes seisab selle eest, et suudame Eesti kui kogukonna tööle panna. See on minu konservatiivse maailmavaate alus. See põhineb poliitikute vastutusel, aga ka üksikinimese vabadustel ja vastutusel. Ja neile peavad lisanduma avatus ja hoolivus.
Seda praegu IRLis pole?
Meil on väga tugev suund majanduslikule heaolule. Väga toetan madalapalgaliste tulumaksuvabastust, mis näitab üles hoolivust ja astub olulise sammu meie kõigi hüvanguks. See viib ühiskonda edasi ja tekitab suuremat sidusust. Aga lisaks palgalõhele ja sotsiaalse toimetuleku lõhele on mitmeid muid lõhesid, millega tuleb tegeleda. Konservatiivne erakond peab sellega tegelema. IRLi probleem on olnud meie minevikukesksus. Juhan Parts on võtnud sellele väga selge vastassuuna. On oluline näha kaugemale ette.
Kuuldavasti näete teie end tulevase IRLi juhina. Suudab tänane juht Urmas Reinsalu IRLi uuendada või näete end erakonna juhina juba praegu?
Mina tunnen selgelt, et minu kutse on praegu pühenduda poliitikale ja soovin jõuda valijate mandaadiga riigikokku. Arvan, et Reinsalu ja Partsi tugevus on see, et kohalikel valimistel mõistsid nad, et vajame erakonda uusi jõude, kel on elukogemus, erialased oskused, siiras soov ja kirg nende asjadega tegeleda. Valija otsustab, kes on erakonna eesotsas või riigikogus. See on IRLi pluss, et inimesed ütlevad selgelt välja oma arvamuse. Ütlen oma seisukoha otse välja, sest arvan, et minu valijal on õigus teada, mille eest ma seisan.
Nii et kui uus riigikogu koosseis hääletab kooseluseaduse rakendusakte, siis hoolimata erakonna pealiinist hääletate teie poolt?
Olen aru saanud, et kooseluseaduses on kitsaskohad, millega tuleb tegeleda. Parandusettepanekud tuleb esitada õiguskomisjonile. Mina toetan samasooliste õigust kooselu registreerida. Niigi valib abiellumise vähe inimesi, suur osa pigem lahutab. Ma ei näe, miks peaksin hääletama vastu. Ehk peaksime pigem tegelema sellega, et lapsed, noored, kõik inimesed kasvaksid ennast paremini tundvateks ja seeläbi suhtes paremateks partneriteks, kooselus õnnelikumaks.
Kas vastab tõele, et kooseluseaduse poolt hääletanud saadikud oleks IRList välja visatud?
Kui selline ähvardus peaks esitatama, tuleb eneselt küsida, kas soovin sellisesse erakonda kuuluda. Minu senine kogemus IRLis küll sellist diktatuuri ja väiklust ei näita. Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsioonis sellist asja kindlasti pole.
Paljud teie erakonna liikmed toetavad seda seadust. Kas enne valimisi inimestega kohtudes peaksid nad oma suhtumise maha salgama või julgema selgitada?
Kui nende veendumus ütleb, et see seadus on vajalik, siis peavad nad ka oma valijatele selgeks tegema, miks nad nii arvavad. Igale jääb õigus arvata üht- või teistmoodi. Selle protsessi käigus olen palju kasvanud ja nüüd veelgi ettevaatlikum sildistamise, eelarvamuse, negatiivsete emotsioonide peegeldamise ja genereerimise suhtes.
Milline on moodne rahvuslus?
On oluline aru saada, et ühiskonna sidususe huvides peaks lõimumine olema mitte rahvus-, vaid kultuuri- ja väärtuspõhine. IRLile on ette heidetud, et me ei räägi vene inimestega, meil pole neile sõnumit. Ehk alustaks sellest, et paneme teatud ajaks kõrvale sõnad nagu «okupatsioon» ja räägime ühisosast. Ehk on lõimumine eesmärgina vale? Pigem peaks see olema vahend saavutamaks tervet ühiskonda. Meil on vene rahvusest, ja mitte ainult, kodanikke ja mittekodanikke, kes pole sulandunud, kes ei tunneta oma vabadust ega vastutust. Sulandumine algab kodust ja lasteaiast. Keeleõpe peab algama lasteaias, et lapsed saaksid kasvada selles kultuuriruumis ja selle sisse. Meil ei ole vaja rääkida üksnes venelastega, vaid ka eestlastega. Et kas me oleme valmis panema korraks kõrvale oma mineviku, et minna edasi tulevikuga.
Kas kauaaegsed IRLi liikmed mõistavad teie avatud rahvusluse juttu?
Ehk suudame olla lüli, mis hakkab vaateid ühel hetkel ühendama. Oluline on inimestele selgitada, kas neil on midagi kaotada või võita. Keegi ei tule meie rahvuskultuuri kallale. Kui anname kodakondsuse Eestis sündinud lastele, kelle vanematel pole kodakondsust, on see sõnum, et nad on ühiskonda vastu võetud. See on esimene eeldus selleks, et inimene saab hakata seostama end siinse kultuuriga. Need vene rahvusest eestimaalased, kes praegu siin elavad, pole okupandid. Me peame selle välja ütlema. Muidu pole üldse eeldusi edasi minna, pigem jõuame lähemale võimalusele, et ajalugu kordub. Jah, see on raske, valus protsess. Aga on aeg, et neist lastest ja noortest, kes on sündinud-kasvanud meie kultuuri, kasvatame väärtuspõhiseid eestimaalasi. Ja keegi ei peaks kartma, et meie rahvus kaob.
Kuidas teile tundub, on teie mõtted erakonnas vastuvõetavad? Et pole ainult Yoko Alender, Anvar Samost, Eerik Niiles Kross, Juhan Parts, kes saavad ühtemoodi aru ja räägivad ühte keelt. On vaja seda eelkõige erakonnas selgitada?
Kindlasti on vaja. Maailm muutub ja peame pidevalt analüüsima, mida teha, et edasi minna. Me ei tohi laskuda loosungite ja emotsioonide maailma, mille tõi välja kooseluseaduse protsess. Nii kui inimene tunnetab, et talle on midagi peale sunnitud, tekib tal hirm ja väga raske on edasi rääkida.
Teie meelitasite erakonda teleajakirjanik Maire Aunaste. Mis nipi või lubadusega saab ühe poliitikakauge inimese riigikokku kandideerima?
Esmalt tahan enda näitel tõestada, et oluline on sisu ja inimene, mitte poliitiku kutse. Tahan muuta poliitiku kuvandit: üle 50-aastane mees, kõht ees, hall ülikond seljas, igav tõsine jutt. Oluline on, et igaüks saab ühiskonnas anda panuse ka pere kõrvalt ja tabusid murdes, kui on selge siht ja veendumus, et teed oma inimeste ja riigi jaoks õiget asja. Mairel on selged veendumused ja ta on kogu aeg inimesi kuulanud. See on olnud tema töö, tal on hea ülevaade Eesti inimese olukorrast. On imetlusväärne, et ta on nõus astuma selle sammu ja olema rahva esindaja riigikogus.
Keskerakond tegi otsuse, et nendega ei saa võimujagamisel arvestada. Sotsid on paljuski Reformierakonna sabarakuks. Opositsiooni sattumine oli teile võit?
Absoluutselt. See oli parim, mis sai juhtuda. Tekkis võimalus vaadata asjadele kaugemalt, ja seda on vaja puhtfüüsiliselt. Saame analüüsida, kus me oleme ja kus olla soovime. Et milline on see riik aastal 2050, kui minu lapsed on täiskasvanud.
Intervjuu viis läbi Tuuli Koch, avaldatud ajalehes Postimees 16.10.2014
