Raporteerin au ja rõõmuga, et juhin nüüd Riigikogu keskkonnakomisjoni tööd.
Keskkonnakomisjon toetab valitsust koalitsioonilepingus kokku lepitud rohepöörde ellu viimisel. Uus koalitsioonileping on teatavasti looduse ja rohepöörde teemades väga ambitsioonikas ja selle järgi seame ka meie komisjonis fookust järgmise kahe aasta tööks. Kliimamuutuste vastu võitlemine on teema, mis läheb teravalt korda ka nooremale põlvkonnale, nii et nende arvamust on oluline arvesse võtta.
Olulisimad teemad on rohepöörde edukaks ellu rakendamiseks vajaliku plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel Eesti looduses. Lahendamist vajab ka kogu ringmajanduse valdkond, ka siin soovime teha algust suuremate sisuliste muudatustega, mis motiveeriks inimesi jäätmeid sorteerima ja ettevõtteid ringmajandust jõulisemalt arendama.
Energeetikas soovib keskkonnakomisjon kaasa rääkida nii taastuvenergia osakaalu kiiremal kasvatamisel, kui uute (nt vesiniku) tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamises. “Koostöös majandus- ja rahandusekspertidega otsime lahendust, kuidas motiveerida kohalikke kogukondi roheinvesteeringuid oma territooriumile kutsuma. Rahastuse jätkusuutlikuse tagamiseks plaanime töötada välja Tulevikurahastu mudeli, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida investeeringuid keskkonnahoidu ja rohetehnoloogiate arengusse.
Lisaks energeetikale ja transpordile on kliimaeesmärkide täitmiseks vaja tähelepanu suunata ehitatud keskkonnale – hoonetele ja nende energiatõhususele. Puit ehitusmaterjalina võiks saada Eestis avaliku sektori projektides soosituimaks, kui suurima süsiniku sidumise potentsiaaliga materjal. Puidutööstuse nutikus, tootlikkuse kasv ja teaduspõhisus on samuti suund, milles on juba palju tehtud, ent veel enam seisab ees, et üha vähem Eesti puitu peaks minema põletusse ja üha suurem osa kõrgema lisandväärtusega tootmisse.
Olulise teemavaldkonnana on keskkonnakomisjoni tööplaanis metsandus. Otsime kokkuleppeid metsade jätkusuutliku majandamise teemadel, osapoolteks nii avaliku sektori, kui erasektori esindajad, aga ka kodanikuühiskonna esindajad looduskaitse poolelt. Koalitsioonileppe kohaselt plaanitakse arutada ka riigimetsa majandamise edasisi plaane, RMK rolli looduskaitses ja metsa kui kultuurilise keskkonna hoidmisel ja arendamisel.
Loodushoiu poole pealt on olulisimaks märksõnaks elurikkus – kuidas hoida loodusmetsi ja õrna tasakaalu looduses. Plaanis on nii vääriselupaikade kaardistamise teema, kui elurikkuse arengukava koostamine koos ekspertidega. Käsil on ka keskkonnaalase info, ehk andmebaaside korrastamine sealhulgas metsa statistilise info kättesaadavuse parandamine.
