POLIITKOLUMNIST | Koroona tõttu tegime kõigest väikese sunnitud pausi, kliimamuutusest pääsemiseks peame tegema tõelise rohepöörde

Yoko Alender

Sotsiaalteadlaste tehtud suur väärtusuuring toob välja, et loodus on väärtus, mida eestlased kõige enam endaga seostavad ja see trend on kasvav. Uuringu andmeid kinnitab ka argielu statistika – eestlane käib metsas ja naudib seda. 2020. ehk koroona-aastal külastati riigimetsa matkaradasid, kus on loendurid, 2.9 miljonit korda.

Kõige tihemini külastati Tallinna ümbruse puhkeala (sh Keila-Joa parki, kokku 355 500 külastust), Peipsi põhjaranniku puhkeala (sh Oru park, kokku 307 500 külastust) ja Nõva puhkeala (261 200 külastust). Igat neist matkaradadest külastati aasta jooksul rohkem kordi kui näiteks Eesti Kunstimuuseumi.

Kunstimuuseumi soovitan peale koroona-aega kindlasti taas külastada, aga siiski rõõmustab, et eestlane on loodusega alati olnud ja on ka edaspidi nii füüsiliselt kui hingeliselt seotud. Looduses viibimine ja liikumine teeb teatavasti head nii kehale kui vaimule.

Keskkonnahoid on mulle rahvasaadikuna igapäevaseks ülesandeks riigikogu keskkonnakomisjonis. Valitsuse vahetus tõi mulle austava ülesande komisjoni tööd juhtida.

Juhi töö on väljakutse, kus sirget selga ja selget meelt aitavad hoida, (nagu kõiges muus) isiklikud põhiväärtused: minul on nendeks avatus, julgus ja headus. Keskkonnakomisjoni visioon ehk soovitud ideaalolukorrd on Eesti loodus kui meie inimesi kõige enam ühendav väärtus kaitstud ja hoitud ja pakub samas ühiskonnale nii kultuurilisi kui majanduslike võimalusi. Komisjoni rolli ehk missiooni tunnetan avalike- ja erahuvide, teaduse ja poliitikate tasakaalustajana, ühisosa leidja ja sõnastajana keskkonnahoiu suunal.

Uus koalitsioonileping on looduse ja rohepöörde teemades ambitsioonikas ja selle järgi seame ka meie komisjoni töös sihti. Lühikese aja jooksul – kahe aastaga, milleks sellel koosseisul mandaati jagub, on meie prioriteet aidata valitsusel rohepööret ellu viia. See on asi, millega on kiire. Oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud umbes 1,1 kraadi. See tähendab, et kui samas tempos jätkame on looduse vaatest kriitiline pooleteistkraadine soojenemine kümne aasta pärast käes. See tähendab pöördumatuid muutusi looduses, meie elukeskkonnas ja toob muuhulgas meie suunal kindlasti kaasa ka oluliselt suureneva kliimamigratsiooni.

Koroona-aasta tõi kaasa palju muret ja kahju, mõtlemapanevat oli ka planeedi tervise ja kliimamuutuste vallas. CO2 heitmed vähenesid ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17%. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.

Kliimamuutuste ümber pööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteist kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tegi pandeemia aastal. Ometi ei ole ju selline „maailma peatamine“ konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.

Teadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.

Kui taimestikku poleks…

Kliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, ent ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu. Metsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine tänasest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55% meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.

Kui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid võib teadlaste sõnul suund pöörduda, ehk taimestik minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama. Kliimateadlaste soovitused muutusteks on ühiskonna koostöö, igaühe panus: meetmed transpordis, tööstuses ja põllumajanduses, autode elektrifitseerimine (mis eeldab kõigepealt rohelist elektrit), jalgrataste, ühistranspordi ja jalgsi käimise soosimine, tööstuse energiatõhusus jne. Nende teemadega tegelebki rohepöördeks ka Eesti.

Paremaid lahendusi vajab Eestis ka ringmajandus. Soovime teha algust suuremate sisuliste muudatustega, mis motiveeriks inimesi jäätmeid sorteerima ja ettevõtteid materjali uuesti kasutusele võtma. Energeetikas räägime kaasa nii taastuvenergia osakaalu kiiremal kasvatamisel, kui uute (nt vesiniku) rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamises. Koostöös majandus- ja rahandusekspertidega otsime lahendust, kuidas motiveerida kohalikke kogukondi roheinvesteeringuid oma territooriumile kutsuma. Rahastuse jätkusuutlikuse tagamiseks töötame välja Tulevikurahastu mudeli, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida investeeringuid keskkonnahoidu ja rohetehnoloogiate arengusse.

Metsanduses otsime kokkuleppeid metsade jätkusuutliku majandamise teemadel koos avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatega. Lähiajal arutame riigimetsa majandamise edasisi plaane, võimalusi RMK raiesurvet vähendada ja RMK rolli looduskaitses ja metsa kui kultuurilise keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Puit, mis metsast välja veetakse, võiks jääda maa peale võimalikult kaua kestvana, et siduda maksimaalselt süsinikku.

Looduskaitses laiemalt on olulisimaks märksõnaks elurikkus – kuidas hoida loodusmetsi ja õrna tasakaalu looduses. Plaanis on vääriselupaikade kaardistamine ja elurikkuse arengukava koostamine koos teadlastega.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et võti rohepöörde õnnestumiseks on meie kõigi kätes. Oleme kõik elus ühekorraga erinevates rollides, teeme valikuid ja otsuseid tarbides, elukohta valides, riideid, toitu ja autot valides jne. Turg teeb tarbijate järgi omad korrektiivid, juba on maailma pangad loobunud investeerimast fossiilkütustesse, rohefondide väärtus aga kasvab mühinal.

Ühe huvitava näitena ühiskonnas toimuvatest muutustest kutsusin keskkonakomisjoni esinema Eesti start-up’i Single.Earth vedajad. Prognoosin algatusele suurt tulevikku, sest usun, et üha enam on nõudlust selle järele, et ettevõtted oma kliimajalajälge vähendavad ja maa- ja metsaomanikel soovi oma varast muul moel, kui seda palgiks müües kasu teenida.

Püüan end igapäevaselt harjutada rohkem kuulama, kui rääkima. Kuulama ja nägema ühiskonna soove, inimeste valikuid ja tajuda muutusi. Vastutus on olla kursis kõige värskema asjassepuutuva teadusega ja otsustega luua keskkonda, mis soosib jätkusuutlike valikuid ja kestlikku heaolu. Mulle tundub, et kliimapoliitikaski oleme astumas üle muutuste läve. Head otsustajad julgevad tegutseda väärtuspõhiselt, teha otsuseid ka siis, kui see eeldab raskete muutuste eestvedamist ja juhtimist. Püüan anda oma panuse, et keskkonnakomisjon töötaks just nii.

Ilmus 20. veebruaril 2021 EPL/Delfi sarjas Poliitkolumnist