“Olen joogalt nii palju saanud, rahulikuma meele ja hea vormi.
Nüüd on käes aeg tagasi anda,”
ütleb multitalent Yoko, värskelt diplomeeritud joogaõpetaja, kes jagab iidse kunsti tarkust kõikidele soovijatele.
Artikkel ilmus Naistelehes 11.04.2018 Autor: Mari Kukk Fotod: Daisy Lappard
“Meie elus on nii palju istumist, et inimesed vajavad taastusravi. Hommikul tõuseme üles, istume söögilaua taha, siis autosse, seejärel istume arvuti ette. Õhtul uuesti autosse ja hiljem juba diivanile telerit vaatama,” on arhitekt, poliitik ja ema Yoko Alender (38) märganud, kuidas meie elu aina enam pehme koha peal platseerudes möödub. Kui lisada siia veel nutividinad, kiire elutempo ja saavutustekeskne ühiskond, siis vaevalt saab tänapäeva tüüpilist eluviisi tervislikuks nimetada. Yoko kinnitusel ongi yin-jooga ülesanne lasta inimesel ilma igasuguste ootusteta rahus arendada füüsilist poolt kooskõlas sisemise minaga.
Yoko tunnistab, et pole kunagi teab mis spordifanatt olnud. Joogaga puutus ta esimest korda kokku Stockholmis elades. “See võis olla aastatel 1997-1998, mil ma esimest korda Rootsis joogakeskusesse sisse astusin. Kust ma sellest kuulsin, ausalt öeldes ei mäleta. Keskuses oli meeldiv õhustik ja kuidagi rahulik olemine. Igatahes nautisin joogat kordades rohem kui aeroobikatunde, kus aegajalt käisin,” meenutab ta.
Tõsisemalt hakkas Yoko joogaga tegelema raseduse ajal. “Lapseootus on endasse vaatamise aeg ja et ma olin ka suhteliselt ebasportlik tüüp, tundsin vajadust tegeleda nii füüsiliste pingete leevendamise kui siseilma uurimisega.” Mida rasedus edasi – Yokol on neli last – seda kergemalt kulges nii lapse kandmine kui sünnitus. Ta on kindel, et olulist rolli mängis selles ka jooga.
Jooga teeb emme rõõmsaks ja rõõsaks
Umbes kümme aastat tagasi, siis, kui teine laps oli aastane, sisenes naine joogamaailma juba sügavuti. “Mul on justkui vajadus asjadega, mis huvitavad, lõpuni välja minna, kõik viimseni välja uurida ja selgeks teha. Jooga on hea võimalus olla iseendaga ja iseendas. See on hetk ainult minule selles muidu väljapoole suunatud ja kohustustetihedas elus” selgitab Yoko jooga võlusid. Mis ei tähenda, et vaimse puhastumise kõrval poleks ka praktilist kasu. Jooga tugevdab tervist mitmel moel, naine tunnistab, et oli varem kimpus seljavaludega, samuti kippus ta nii tööl kui kodus üleliia kiiresti ärrituma. “Aga pruugib mul joogasaalist välja astuda ja ma näen, et värvid on jälle värvilisemad,” kiidab Yoko jooga puhastavat mõju.
Varem tegi ta joogat keskeltläbi kaks-kolm korda nädalas, sõltuvalt eluperioodist vahel rohkem, vahel vähem. Et riigikogu liikme töökohustused ei luba tihti joogastuudiosse kohale minna, võtab Yoko kodus toanurgast mati ja teeb enesetunde järgi, nii pool kuni poolteist tundi. Muide, nii iga päev! “Lapsed teavad juba, et emme on palju rahulikum kui saab joogat teha,” naerab Yoko. Kui varem harrastas Yoko enam füüsilist pingutust nõudvat ashtanga-joogat, siis nüüd tasakaalustab ta liikuvamaid stiile rahulikumate praktikatega nagu yin-jooga, mis ei tegele niivõrd lihastega kui sidekudede, liigeste ja luudega. Yokole meeldib ka see, et iga poosi hoitakse yin-joogas pikalt, algaja võib ühes asendis olla kuni viis minutit. Nii saab aeglaselt lõõgastuda, olla rahus ja samal ajal tegeleda näiteks tähelepanu juhtimise harjutamisega. “Oluline on seest-väljapoole õpetus. See, missugune sa poosis välja näed, ei ole oluline.”
Kodutööd ja eksam
Mõttega hakata ise joogaõpetajaks mängis Yoko pikka aega. “Kui elu viis mind kokku Pille Eikneriga, siis tundsin, et siin on minu jaoks sobiv juhendaja. Tema põhjalik käsitlus köitis. Pealegi, mina olen joogalt nii palju saanud, nüüd on käes aeg anda omalt poolt midagi ka tagasi,” selgitab Yoko yin-jooga õpetajaks hakkamise tagamaid. Et tunnistus kätte saada, tuli parasjagu vaeva näha. “Meil oli tihiti koduseid ülesandeid,” kinnitab Yoko, lisades, et näiteks anatoomia alast õpet on yin-joogas hästi palju, Eksam kujutas endast ühe tunnikava koostamist, kokkuvõttes hinnati väljavalitud poose ja harjutusi, kuid ka õpetajakspürgija juttu ja hääletooni, taustamuusikat ning üldist treeningõhustikku.
Nüüd, kus diplom käes kutsub Yoko huvilisi teisipäeva lõunapausidel Kadriorgu stuudiosse Black Dog joogatundi. Tulla võivad kõik, vanus ja sportlik taust rolli ei mängi. “Väga oluline on mõista, et tunnis ei pea ei algaja ega ka juba vana joogahunt midagi saavutama ega keegi olema. Tuleb lihtsalt kohal olla – see on üks osa yin-joogast. Harjutused sidekoele ja liigestele aitavad meil hoida end noore ja liikuvana igas vanuses” kinnitab õpetaja Yoko ja lubab, et pärast harjutusi tunneb kohalkäinu end paari sentimeetri võrra pikemana, sest sirutustel on yin-joogas väga oluline koht. Kindlasti on oodatud kõik agarad tervisesportlased, sest pärast jooksmist, rattasõitu, rühmatreeningut või pallimänge on yin-jooga hea tasakaalustaja. Kindlasti kuluks sisemine rahu ja mõnus venitus ära kolleegidele parlamendiliiketele? Yokol on tõepoolest õnnestunud juba ka paari kolleegi inspireerida joogasse tulema.
Kõigil ei käigi jalg kaela taha
Yoko on esialgu veel algaja õpetaja, kes andnud seni neli tundi. Üheks oma peaülesandeks nimetab ta õpilaste toetamist, sest inimloomusele on omane end saavutustele piitsutada. Kui Yoko ise veel noorem ja sellevõrra agaram joogaharrastaja oli, pingutas ta poosidega vahel üle ja tulemuseks oli kaelaprobleem. Õnneks sai kõik korda, ent seda olulisem on tema jaoks õpetajana teadvustada treenijate ohukohti. “Ma tegin nii nagu ees tehti ja soovist saavutada samasugune poos, tegin omale liiga. Paljud vigastavad end kui tahavad panna jalad kaela taha nagu kuskilt fotolt nähtud. Igaühe keha ei saa kõiki poose võtta,” hoiatab joogaõpetaja Yoko. “Iga inimene on unikaalne, yin-joogas on igast asendist alternatiiv, mida pakkuda.”
Naise sõnul on veel vara öelda, missugune õpetaja temast kujuneb, aga ta tahaks saada selliseks, kes näeb iga inimest ja tema eripära, oskab teda toetada parimal moel ning mõjuda inspireerivalt, et inimesed leiaks ikka ja jälle tee matile ja iseendani.
Liitu uudiskirjaga: