Publik.delfi.ee
14.detsember 2014
Juba mõne päeva pärast stardib kuus poliitikut mitmepäevasele võttele, et TV3 kaamerate valvsa pilgu all osaleda projektis, mis hetkel kannab töönimetust “Poliitiline ellujääja” ning seisneb ekstreemsete ebamugavuste seljatamises ja ülesannete lahendamises loodusjõudude meelevallas. Delfi andmeil hakkavad üheskoos lageda taeva all mõõtu võtma Yoko Alender, Marko Pomerants, Mihhail Kõlvart, Martin Helme ja Liina Raud. Hiljuti lekkis info ka selle kohta, et viimaseks “üllatuskülaliseks” on Kristiina Ojuland. Reformierakonna poliitiku Yoko Alenderi lootused on igatahes kõrged.
“Inimene ongi ju poliitiline loom, keegi meist ei ela üksi, sõlmime pidevalt kokkuleppeid, kompromisse, viime üksteist arengus edasi,” analüüsib ta Publikule antud intervjuus sõnapaari “poliitiline ellujääja”. Alenderi hinnangul võiks see tähendada seda, et ellujäämisest ei piisa, oluline on inimeseks olemine ja pidev mõistmisvõime arendamine.
Tõsielusarja võttepaik on tõepoolest ekstreemne — lageda taeva all, metsas, praegusel kõledal ja külmal aastaajal. Poliitik tunnistab, et tema senised väljakutsed nii elus kui poliitikas on olnud pigem vaimset laadi. “Selliseid füüsilist vastupidavust eeldavaid väljakutseid pole seni ette tulnud. Tegelikult olen parajalt külma- ja pimedakartlik, nii et väljakutse on täiesti reaalne. Lähen üsna puhta lehena sellele seiklusele vastu. Olen ilmselt parajalt mugav linnaproua, aga samas ei salga, et loodusel on oma jõuline loomus, mis mind on elu jooksul puudutanud küll. Näen selles saates head võimalust kogeda loodust ajal ja moel, mida muidu omal initsiatiivil ilmselt ette poleks võtnud,” põhjendab ta oma nõustumist.
Mingeid hirme Alenderil saatega seoses pole ja võttes projekti pigem isikliku väljakutse ja erakordse võimalusena, ei planeeri ega mõtle ta väga ette, milliseks kogemus kujuneb. “Mina olen mina ikka, igas olukorras ja see on ainult minu teha. Esmapilgul tundub, et saate naisosalistega oleks ehk kõige enam ühist, aga eks siis need päevad ja ööd seal puude vahel näitavad. See ongi ju sellise formaadi võlu, et ei tea ette, mis juhtuma hakkab, millised suhted või sündmused meile ühiselt osaks saavad,” analüüsib ta võimalikke ühise keele leidmisi ja põrkumisi.
“Võtan seda kui reaalset väljakutset ja võimalust eemalduda tavapärasest,” selgitab ta projektiga liitumise põhjust ja lisab juurde, et usub väitesse, et inimene areneb kokkupuutes teistsugusega ning pärast karme võtteid metsas on seda mõnusam pikad pühad pere ja sugulastega veeta. “Usun, et naudin seda peale aega külmas ja pimedas veel enam,” loodab ta. Yoko kinnitusel käivad nende pere jõuluettevalmistused üsna korrektses advendirütmis ja kui kõik hästi läheb, saavadki nad juba täna kuuse tuppa ja ehted külge. Traditsiooniks on neil nagu kõigil teistelgi pere ja suguvõsaga koos olemine, söömine ja üllatused.
