Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Raport linnavolikogust. Linnaeelarve 2018. Ehkki jõuluvana käis ja algus oli meeleolukas, on edasine oluliselt tõsisem. Ebavõrdsuse ja mineviku eelarve. Kahjuks. #linnadlastele #võrdsedvõimalused #linnadinimestele#tulevikutallinn #minevikutallinn
Kõnelesin:
Mul on Tallinnas ja Tallinna eelarvega kaks suurt muret – esiteks eelarve ei loo kõigile tallinna lastele võrdseid võimalusi arenguks. samuti ei too eelarve kvalitatiivset muutust linlaste liikumisvõimalustes, Tallinna linnakeskkonnas, muudatusi, mis annaks kindluse, et liikumisvõimalused paranevad, ummikud vähenevad ja võimalused tevislikeks, jätkusuutlikeks liikumisviisideks paranevad. Olen arvamusel, et kui investeeringud ühistransporti, jalgrattateedesse ja kõnniteedesse moodustavad tühise 5% summast, mis läheb iga-aastaselt tasuta ühistranspordi ülalpidamisse, ei ole lootust, et liikumisvõimalustes ja liikumise kvaliteedis toimuks vajalik hüpe paremuse poole.
Nüüd võrdsetest võimalustest Tallinna lastele. Suurimad vahed võimalustes tulenevad kahjuks ikka veel sellest, milline on lapse päritolu, tema emakeel, ehk siis seostuvad lõimumisega. Linnaeelarvest leiame huvitavaid punkte nagu Rahuliku kooselamise programm, leiame raha programmide tellimiseks PBKlt, linnapea on isiklikult linnitanud, et see on vägagi vajalik. Mulle tundub, et seni kuni linnajuhid näevad võimalust selles, et hoida osa ühiskonnast teises keele- ja inforuumis saab lõimumine olema läbikukkunud. Kõigil tallinlastel – kõigil Tallinna lastel ei ole võrdseid võimalusi parimaks stardiks elus.
Tsiteerin selle aasta Inimarengu aruannet, kus parimad spetsialistid lahkasid, miks senine lõimumine ei ole toiminud: “ selekteerime lapsed 3-aastaselt paralleelmaailmadesse ja imestame, et lõimumine ei toimi”. Nii taasloome Tallinnas lasteaiast alates ebavõrdust, mis jätkub edasistes haridus-, elukoha- ja töökohavalikutes, isegi oodatavas elueas.
Eelmise linnavalitsuse sarnaselt võimendab praegune elukohapõhise segregatsiooni soosimist, koondades pealinnas kogu venekeelne täiskasvanuhariduse Lasnamäele, sulgedes seal Eesti koole ja lubades vene koolidele erandeid eestikeelse hariduse osakaalu üle. Kui oleme Riigikogus Keskerakonna ministritelt küsinud ühtse Eesti lasteaia kohta, oleme saanud ebamääraseid vastuseid. Eelarve menetluse käigus saime selge vastuse, meie ettepanekut üleminekuks ühtsele Eesti lasteaiale ei toetatud.
Eksperdid on inimarengu aruandes oma selged soovitused andnud, ka rahvas on väljendanud oma tuge. Praxise lõimumismonitooring kinnitab, et ca 70% (sh muukeelsed) toetavad eesti keele õppe algust alates lasteaiast. “Lasteaed on osalise eestikeelse õppe alustamiseks olnud läbi aastate eelistatuim variant nii eestlaste kui ka teisest rahvusest elanike seas.” Oluline on siinjuures märkida, et muukeelsete seas on suurim toetus mudelile, kus õpitakse ühtses Eesti lasteaias, muukeelsetel lastel on lisaks nende keelt kõnelev abikasvataja. Tundub igati mõistlik mudel.
Muukeelne elanikkond toetab eesti keele varajast õpet, ent täna puudub üldine lihtne ja loogiline võimalus kõigil selleni jõuda. “2014. aastal oli vene keelt emakeelena rääkivaid õpilasi eestikeelsetes koolides ligi 10% ja varasemad uuringud on näidanud, et just parema sotsiaal-majandusliku taustaga venekeelsed pered, kes toetavad tugevamalt ka lapse õpimotivatsiooni ja haridusedukust, otsustavad panna lapse eestikeelsesse kooli.”Kes seisab ülejäänud laste võrdsete võimaluste eest, vähema sotsiaal-majandusliku taustaga vene emakeelega laste eest?
Kõrvalpõikena üks kõnekas näide erinevatest väärtusruumidest ja ilmselt ka inforuumidest – nimelt eestimaalaste suhtumine homoseksuaalsusesse. Kui eesti emakeelega inimeste suhtumine on viimaste aastatega paranenud, siis muukeelsete suhtumine on tuntavalt halvenenud. Ei ole keeruline näha seoseid meediaruumi ja Venemaapoolse propagandaga.
Töökäte puudus on Eestis üha teravamaks probleemiks. Peame siiski kindlustama, et seda lahendades ei tekita me juurde uusi probleeme. Uussisseränne kipub olemasolevaid paralleelühiskondi Eestis pigem võimendama kui vähendama. Eestist ida poole jäävatelt aladelt saabuvad inimesed asuvad elama venekeelsetesse piirkondadesse, lapsed lähevad piirkonna venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse võimendades nii nõukogude ajal tekkinud eesti ja vene keele põhiseid paralleelühiskondi.
Vabariigi President Kaljulaid kirjutab aruande eessõnas: “Siit saab endale tööülesanded poliitik, kes tahab olla riigimees ja langetada otsuseid, mis tõesti kujundavad järgmiste põlvkondade Eestit.” Nii presidendi sissejuhatuse kui aruande läbiv tungiv soovitus on üks Eesti lasteaed ja kool. Praeguse linnavalitsuse pakutud muudatused ei vii sihile: “Venekeelsetes koolides arvukate eesti keele tundide pidamine ei vii aktiivse keeleoskuseni.”
Miks soovib tänane linnavalitsus nagu praegune riigivalitsuski hoida osa ühiskonnast kehvemate võimaluste juures, teises inforuumis ja ei võta kuulda ekspertide arvamust, see jäägu nende enda ja politoloogide selgitada. Mina arvan, et Eestil on vaja iga inimest, meid on siin nii vähe, et kedagi ei saa jätta kõrvale.
Meie ülim eesmärk peaks olema pakkuda kõigile võrdseid võimalusi, luua keskkond, kus igaühe potentsiaal saab täielikult ellu rakenduda. Aus konkurents ja võrdsed võimalused olla õnnelik ja edukas, luua heaolu endale, perele ja ühiskonnas. Seni kuni eesti keele õppele lasteaias eraldatakse eelarvest samas suurusjärgus raha kui “Tallinna omanäolise valgustatud pildistamislogo väljatöötamiseks”, seni kuni PBKle antakse kolm korda rohkem raha kui eesti keele õppele, seni kuni me ei otsusta üheskoos, et alustame ühise eesti lasteaiaga, kus ei toimu mitte eesti keele õpe, vaid eestikeelne õpe, kus arvestatakse kõigi eripäradega, ei ole kõigil Tallinna lastel võrdseid võimalusi parimaks stardiks elus. Sellist ebavõrdsuse ja minevikueelarvet ei saa kahjuks toetada.
