Raamatud

Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest.

Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu. Avalik elu spetsiifiliselt veel nii konkreetselt, eesmärgina aruteludes esinenud pole, ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on praktiline ja kasutatav ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele.

Teeme kõik oma elus iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukohavalik, liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

Mida teadlikumad oleme, seda paremaid otsuseid teha saame. Raamat sobib nii ruumiloome professionaalidele kui kõigile neile, keda paelub linnaruum ja elu, mis avalikus ruumis toimub või ka võiks toimuda. Huvi ruumiloome kultuuri vastu on Eestis olemas, hoolime üha enam end ümbritsevast keskkonnast. Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna maailma põhiteosed meie lugejat emakeeles olemas oleks. Tõlkinud on raamatu Katrin Kivimaa ja keeletoimetajaks Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Autoritest:

BIRGITTE SVARRE on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele aren- gule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas Birgitte Svarre büroos Gehl Architects, tegeledes üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkesksete kohtade, avaliku ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

JAN GEHL on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimi- se emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja.Enam kui 50 aastat tagasi, 1971. aastal, ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujundu- se vallas. Nii „Elu majade vahel“ kui ka Gehli järgmi- sed raamatud tegelesid 1950. ja 1960. aastate auto- kesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taris- tutesse. Jan Gehlile on antud hulgaliselt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu, sh Rahvusvahelise Arhitek- tide Liidu Sir Patrick Abercrombie auhind erakord- sete teenete eest linnaplaneerimises ning audoktori kraad Edinburghi, Toronto, Halifaxi ja Varna ülikooli- dest. Ta on auliige arhitektide ühingutes Taanis, Ing- lismaal, Šotimaal, USAs ja Kanadas ning Austraalia Planeerijate Ühingus. Tema raamatute hulka kuu- luvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“ (eesti keeles ilmunud 2015 ja 2017).

30.11 toimus autori avalik loeng Eesti Kunstiakadeemias.

“Avaliku ruumi / avaliku elu suhted, nende uurimine ja regenereerimine” – Birgitte Svarre räägib oma tööde ja tegemiste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Millised on kliimaga toimuvad muutused, millised on lahendused, millised võimalused kohanemiseks? Millised on stsenaariumid maailma eri paigus? Millised võiksid olla tuleviku Uus-Põhja tihedad linnad – pelgupaigad nomaadidele kliimamuutusest elukõlbmatuks muutunud aladelt.Iga kraad maakera keskmise temperatuuri tõusu toob kaasa miljardi inimese vajaduse kolida ära aladelt, kus inimkond on elanud tuhandeid aastaid. Ehkki peame tegema kõik võimaliku, et vähendada kliimamuutuste mõju peame tunnistama, et suur osa planeedist Maa muutub elamiskõlbmatuks. Bangladeshist Sudaanini, Ameerika lääneosa, linnad Cardiffist New Orleansi ja Shanghaini, neljakordne põuarisk, kuumus, metsatulekahjud ja üleujutused muudavad järgmiste kümnendite jooksul oluliselt Maa inimgeograafiat.

Gaia Vince kirjeldab liigutavas üleskutses, kuidas võiksime planeerida ja hakkama saada vältimatu kliimarändega samal ajal kui taastame planeedi täielikult elatava seisundi. Raamatu oluline sõnum on, et ränne ei ole probleem vaid lahendus. Rikkalik valik silmi-avavaid andmeid ja uut teadmist aitab autoril näitlikustada rände eeliseid mitte ainult rändajatele enestele, vaid ka maadele, kuhu liigutakse, millest paljud vaevlevad tööjõupuuduses ja demograafilises kriisis. Autor kirjeldab, et inimkonnal tuleb rännata põhja poole, Euroopa, Aasia ja Kanada elatavasse osasse ja roheliseks muutuvasse Arktikasse.

Kliimakatastroof on lõpuks ometi pälvimas tähelepanu, mida see väärib, kliimarände vältimatus aga on seni suures osas tähelepanuta. Esmakordselt lahkab see raamat seda olulisimat inimkonna ees seisvat väljakutset.

Elame Eestis paljuski, kui vana-jumala seljataga, meie rabad aitavad puhverdada liigset niiskust ja keskmise temperatuuri paarikraadine tõus ei tapa meid veel ka kesksuvel, ehkki ühiskonna nõrgeimatele on need meilgi juba tõsiseks väljakutseks. Vajame Eestis rohkem teadmisi kliimakriisiga seonduvast. Gaia Vince’i raamat on silmiavav nii kliimamuutuste mõju, ulatuse kui ka võimalike lahenduste kirjelduses ja on lisaks kirjutatud nii, et sobib lugemiseks kõigile, ka neile, kel veel pole põhjalike eelteadmisi, aga ka neile, kes soovivad tõsist analüüsi ja teaduslike põhjendusi ja allikaid. See raamat väärib jõudmist eesti lugejateni meie emakeeles.

Autorist

Gaia Vince on University College Londoni vanemteadur ja teaduskirjanik, keda huvitab inimeste ja keskkonna vastasmõju. Gaia Vince on olnud juhtivates ametites toimetades ajakirju Nature ja New Scientist, kirjutanud ajalehtedele The Guardian, The Times ja Scientific American. Teadustöö on viinud teda laia maailma külastama üle 60 riiki ja elama kolme riiki, hetkel elab ja töötab ta Londonis. 2015 võitis Gaia Vince esimese naisena oma debüüdi Adventures in the Anthropocene eest Royal Society Aasta teadusraamatu auhinna.

Raamat on valitud ajalehe The Financial Times Business Book of the Year nominentide hulka.

272 lk, Eestikeelne tõlge: Wiedemanni tõlkebüroo.

Tänan toetajaid, asutusi ja ettevõtteid, kes on raamatu ilmumisele kaasa aidanud: Hooandjad, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Alexela, Miltton, Eesti Arhitektide Liit, Rohetiiger jt.

Raamatus tutvustatakse Skandinaavia inimkeskset ja inimmõõtmelist linnaplaneerimist, mille eesmärk on toetada kohalikku, toimivat ja jätkusuutlikku elukeskkonda. Paralleelselt käsitletakse ühiskondlike, ruumilisi ja keskkonnaküsimusi, samuti on teooria ja ideaalid kõrvuti reaalsete näidete ja lahendustega olemasolevatest keskkondadest üle maailma. Raamat ei eelda eelteadmisi, kuna on kirjutatud arusaadavas ja kohati isegi poeetilises keeles. Teisalt on see tõhus tööriist erialainimestele, kes puutuvad kokku ehitatud keskkonna kujundamisega erinevatel tasanditel.

Nii nagu “Linnad inimestele”, on ka see raamat hea kaaslane arhitektidele, planeerijatele, otsustajatele, arendajatele, aga eelkõige kõigile meile, kes me elame ja teeme oma igapäevaseid käike ja valikuid kohalikus linnalises keskkonnas. Ta võiks olla oluline mõjutegur, et ka meie kohalik elukeskkond toetaks inimkesksema ruumi kujunemist ja seeläbi linnade elukvaliteedi tõusu.

Eriti ajakohane on raamat kliimamuutuse süvenevas olukorras, pakkudes kaasaegseid lahendusi kuidas muuta linnakeskkonda kliimamuutusele vastupanuvõimelisemaks ja samal ajal kogukonda teenivaks. Ka meie kliimas saab argielu linnas pakkuda naudinguid, tervist ja rõõmsaid hetki. Elagu pehmed linnad ja jätkusuutlik hedonism!

David Sim on UK päritolu arhitekt, kes on aastaid töötanud Rootsis Ralph Erskine käe all ning liikunud sealt edasi Gehl Arhitektide kontorisse Taanis, kus ta viimased aastad ka partnerina töötab. Seal büroos on sündinud ka raamat “Pehme linn”.

UA loominguks on enam kui laulud ja luuletused. On ka RUJA lugu, kohati tunnitäpsusega ülestähendatud Ruja story 1971-88, algusest lõpuni. Samuti UA fotoalbumid ja isiklikud kalendermärkmikud. Luuletused kaustades koondatud temaatiliste kavade kaupa, juures UA omakäelised illustratsioonid. Ühelt Eestimaa suvila pööningult ilmuvad välja UA diapositiivid, jällegi – pedantselt sorteeritud, kuupäevade ja asjaosaliste nimedega arhiveeritud. Kõik selleks, et see raamat saaks sündida, on ette valmistatud. Ammu. Elu kui looming. Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis lasi mul näha tervikut – elu kui looming.

Nüüd saab sõna Urmas Alender. Urmas Alender oli Eesti esimene ja eredaima leegiga põlenud rokkstaar. Tema elus ei olnud peaaegu miski kunagi pooltoonides. Ta oli äge mees. Oli sageli elupõletaja, kelle välise värvikuse taga valutas samas haavatud hing. Ta oli nii superman kui traagiline kangelane, kes sündis valesse aega. Teame peast paljusid ta laule, teame fakte ta elust, aga kas ka teda ennast kogu välise butafooria taga? Urmas Alender palub võimalust oma lugu lõpuks ise täielikult ära rääkida. Brutaalses aususes on lugeja ees ta päevaraamatud, kus iga elatud päev kellaajalise täpsusega kirjas. Kõik ta laulutekstid ja luuletused. Ning ta elutöö, ansambli Ruja päevik – legendiks saanud grupi esimesest päevast kuni tuhmi lõppvaatuseni Pamiiri eelmäestikus veoauto kastil. Lisaks kümned ja kümned seni koduarhiivides olnud fotod, mida keegi peale lähedaste ei ole seni näinud.

“ALENDER on suurelt elatud elu suur testament. Oma mastaapsuses väärikas monument Eesti rokkstaarile number 1.”

Neeme Raud, raamatus olevate UA kaasteeliste meenutuste koguja ja kirjapanija

Raamatu terviku pani kokku Yoko Alender Urmase koostatud laulikute, luulekaustade, Ruja päeviku ehk nn „Ruja story 1971–1988“ ja Ruja fotoalbumi põhjal. Lisaks on kasutatud arhiivimaterjale Eesti Ajaloomuuseumi, Teatri- ja muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio ning ERR-i arhiividest ja erakogudest. Neeme Raud aitas raamatu jaoks koguda sõprade, kaasaegsete ja austajate meenutusi.

Kuidas teha nii, et urbaniseerunud elukeskkondades oleks päriselt mõnusam elada? Kuidas näha linnaplaneerimist inimese silmade kõrguselt? Kuidas tagada linnades ööpäeva- ja aastaringselt paremad jalgsi ja rattaga liikumise võimalused?

Kuidas kujundada inimnäolisi linnasid? Linnu ei kujunda pelgalt linnaplaneerijatele ja arhitektid. Oma igapäevase olulise panuse annavad ka ettevõtjad ja investorid, ametnikud – eelkõige aga meist igaüks oma iga ruumis tehtud valikuga, kus me elame, kus sööme, kuidas liikleme, kuhu kooli paneme lapsed jne. Seetõttu on oluline, et oleksime oma valikutes teadlikud, nii saame teha targemaid otsuseid ja kujundada just sellist linna, milles ise elada soovime.

Jan Gehl on arhitekt ja endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on linnaelu kvaliteedi konsultatsioonifirma Gehl Architects asutaja ja raamatute Life between Buildings, New City Spaces, Public Spaces – Public Life ning New City Life autor.

Tema linnaarendusprojektid hõlmavad selliseid linnu nagu Kopenhaagen, Stockholm, Rotterdam, London, Amman, Muscat, Melbourne, Sydney, San Francisco, Seattle ja New York. Ta on ka RIBA, AIA, RAIC ja PIA auliige.