Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
See on esimene kord, kui teie poole head lugejad sel teemal otsesemalt pöördun, ehkki isiklikult olen nii kaua kui mäletan enesearengu ja eriti viimase kahe aasta jooksul just eneseteadlikkuse ja tähelepanujuhtimise teemadega tegelenud.
Tähelepanu! Märkamatult oleme sisenenud tähelepanumajanduse ajastusse. IQst (intelligents) ja isegi EQst (emotsionaalne intelligents) üha olulisemaks muutub nutitelefonide ja lõpmatute notificationite ajal oskus oma fookust ja tähelepanu juhtida. Vaatame telefoni sõnasõnalt tuhandeid kordi päevas, loeme sadu emaile, hüpleme ühelt tegevuselt teisele, silmanurgast samal ajal justkui näljased Pavlovi koerad järgmist Facebooki like’i piiludes.
Kui efektiivsed oleme selliselt töötajatena, ettevõtjatena? Kas suudame nii tõsta oma toodangut väärtusahelas, kasvatada efektiivsust ja seda meile kõigile nii olulist riikliku SKPd? Kui rahul oleme inimestena enda eluga? Kui head kaaslased oleme oma lähedastele? Kas tunneme, et meie tööpäev ja meie puhkepäev on võrdselt meie enda juhtida, meie elu ja meie aeg meie oma? Infotehnoloogia on meie kasutuses, et anda meile rohkem aega, ent kas oskame end juhtida tehnoloogiaid ja oma aega kasutama viisil, mis ei paneks meid pidevalt tundma, et aega ei ole piisavalt?
Meil kõigil on ööpäevas 24h, ainult ise saame otsustada, millele oma tähelepanu ja aja pühendame ja mil viiisil seda teeme. Kas otsustame ja kui teadlikult? Teame üsna hästi kuidas treenida keha, lihased nõuavad pidevat liikumist, painutamist/sirutamist teatud arv kordi, erinevate raskuste abil. Tulemused tulevad kui olla järjepidev. Aga kuidas treenida neid meie ajas üha olulisemaid tähelepanulihaseid? Kaasaegne meditsiin, stressiennetus ja juhtimispsühholoogia uurib neid teemasid üha täpsemalt ja teab täna, et tähelepanulihaseid, ehk meie aju ja meelt on võimalik treenida. Ja sellest on kasu. Meile inimestena, meie peredele, meie tööandjale, meile ettevõtjatena, ühiskonnale tervikuna.
Küsimusi rohkem kui vastuseid, aga tegelikult on teadlaste poolt eriti viimasel ajal leitud ka palju vastuseid ja tõestusi. Näiteks on otsitud ja leitud seoseid laste vaimse tervise näitajate halvenemise ja nutitehnoloogia vahel. Samuti on selge, et rööprähklemine ja pidev sotsiaalmeediast “oma mulli inimeste” heakskiidu otsimine ei mõju tervistavalt meile endile ega meie tööviljakusele.
UK Mindfulnessi parlamendirühma juht Chris Ruane kõnelemas ürituse külalistele UK parlamendi spiikri ruumides
Olen viimasel aastal end sel teemal harinud Inglismaal, UK parlamendi ja sihtasutuse Mindfulness Initiative kutsel. Olen kohanud kolleege parlamentidest ja ülikoolidest igast maailma nurgast, kus tähelepanujuhtimise teemadega tegeletakse, tutvunud arengute ja konkreetsete juhistega, kuidas oma isikliku arengu eest hea seista ja mida see omakorda meile ja ühiskonnale annab. USA, UK ja paljud teised riigid rakendavad Mindfulness tehnikatel baseeruvaid MBSR (Mindfulness Based Stress Reduction) ja MBCT (Mindfulness Based Cognitive Therapy) programme vaimse tervise hoidmises ja ravis, vangide rehabilitatsioonis, hariduses ja ärimaailmas. Tulemused on postiivsed ja lootustandvad.
Isiklikult oli minu jaoks alguses UKs üllatav ja ootamatu istuda justkui mediteerides koos väärikate Inglise baronesside ja lordidega, näiteks Marks & Spencers keti endise tegevjuhiga, kes nüüd Lordide kojas. Tegelikkuses on mindfulness harjutused nii lihtsad ja inimlikud, et muudavad ka kogu seltskonna edasise suhtluse viisakaks ja pingevabaks. Viimasel üritusel, mida juhtis USA psühholoog Jon Kabat-Zinn osales UK spordiminister, kes rääkis oma loo sellest, kuidas mindfulness tema karjääri edendanud.
Ka meil Eestis on mitmeid algatusi, näiteks Vaikuseminutid lastele. Vaikuseminutite programmi kaudu on 1/1000st eestlasest ehk 1300 lapsevanemat ja õpetajat koolitatud lastele läbi viima Mindfulness ehk tähelepanelikkuse ja eneseteadlikkuse juhtimise harjutusi, ning 1/4 koolist, lasteaiast Eestis seda ka tehakse. Nüüd on Eestis aeg liikuda hariduses edasi, miks mitte muuta tähelepanu juhtimine ja kiusuennetus õppekava, näiteks inimeseõoetuse (mis peaks algama juba lasteaiast) looomulikuks osaks? Samuti on aeg laiendada tähelepanelikkuse juhtimise oskusi ka teistele elualadele.
Mina sean endale järgmise paari kuu jooksul ülesandeks veenda meie 101 parlamendisaadikust avatumaid ja aktiivsemaid osalema Riigikogus kaheksanädalasel tähelepanujuhtimise baaskursusel. Sama on tehtud juba aastaid näiteks Rootsi Riksdagis ja UK Parlamendis. Ehk saab nii ka meie koostöö parlamendis viljakam ja otsused paremad. Enesejuhtimine ja tähelepanujuhtimine on üks kaasaja suurimaid väljakutseid meile inimestena. Kui tahame olla õnnelikud, peame “oma tähelepanu ohjad enda kätte haarama”. Oleme uhkusega e-Eesti ja areneme edasi rakendades inimestena täielikult oma potentsiaali, olles õnnelikud ja tasakaalukad.
Aga kõigepealt kutsun teid 18. novembril sel teemal toimuvale väga hea programmiga konverentsile, kus saab päeva teises pooles ka ise oma tähelepanu musklit treenida. 🙂
http://konverents.vaikuseminutid.ee
“18. novembril korraldab Vaikuseminutid koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga avalikule üldsusele suunatud rahvusvahelise konverentsi, et alustada aktiivset arutelu võimalustest, kuidas kasvatada keskendumise, emotsioonide regulatsiooni ehk enesejuhtimisega seotud oskusi tänases maailmas. Konverents pakub lapsevanematele ja haridustöötajatele ka praktilisi kogemusi teadveloleku ja enesejuhtimise oskuste arendamiseks läbi kogemuskodade.
Päeva esimeses pooles on ettekanded ja arutelud. Üles astuvad Jaan Aru (Tartu Ülikooli ajuteadlane), Riina Raudne (PhD, Sõnumiagentuur Akkadian), Kristi Vinter-Nemvalts (TLÜ Haridusteaduste instituudi direktor), Karmen Maikalu (Koolipsühholoog, pereterapeut, PREP-paarisuhtekoolitaja), Nelli Jung (Vaikuseminutite eestvedaja), Yoko Alender (Arhitekt, linnaplaneerija, 4-lapse ema ja Riigikogu liige), Sven Sakkov (Eesti riigiametnik), Marika Paaver (kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut), Rasmus Rask (ettevõtja, ideoloog, kodanikuaktivist), Tiit Paananen (ettevõtja ja investor). Külalisesinejana austab konverentsi Eluned Gold (Teadveloleku teadusuuringute ja praktiseerimise keskuse CRMP juhtiv koolitaja, Bangori Ülikooli jätkuhariduse keskuse endine juht) Suurbritanniast.
Päeva teises pooles toimuvates kogemuskodades on osalejatel võimalus saada praktilisi kogemusi kogenud koolitajatelt nii Eestist kui välismaalt eri teemade läbi nn. tähelepanu arendamine, stressijuhtimine, teadlik vanemlus jms.
Tänane maailm nõuab kriitiliselt ja loovalt mõtlevaid, ettevõtlikke, koostöiseid ja ennastjuhtivaid inimesi. Me teame PISA testide tulemuste põhjal, et ainealaste teadmiste poolest on meie koolilapsed maailmas esirinnas. Sellist intellektuaalset kapitali peaks toetama ka eneseteadlikkus, mis võimaldab intellekti ja tõelist potentsiaalil täielikult teostada, sest näitavad ka teadusuuringud, et mitte ainult intelligentsus, vaid psühholoogiline tugevus ehk eneseregulatsiooni oskused ennustavad inimese edukust elus.”
