Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
2018 oli Eesti juubeli-aasta. Palju oli valusat, palju ilusat. Mööda Eestit käies oli õnneks enamuses rõõmustamist, tõdemist, et Eesti on tubli ja paljudes asjades siiski õigel teel. Isiklikus töö-elulises plaanis oli see neljas ehk selles koosseisus viimane Riigikogu liikme aasta nii rahutust kui rahuldust pakkuv, opositsioonis pole ilmselt üllatav, et oli ka häirivat. Samas said paljud olulised isiklikud algatused lõpule viidud ja uued seemned on idanemas.
Haridusest
Põhitöö kultuurikomisjonis käis jätkuvalt hariduse teemadel. Päris aasta alguses tehti kahjuks kiirustades ja lahendusi välja töötamata muudatused erivajadustega laste haridust puudutavas seaduses. See oli valuline, kripeldab, vajab kindlasti edasi tegutsemist, sest valitsuse eelnõu, mis andis vastutuse KOVidele, ei lahenda tugipersonali ja õpetajate täiendkoolituse puudumise probleeme. Kaasav haridus on hea ideaal, aga ellu viimises on täna veel suuri puudujääke, samal ajal kui väljakutsed aina kasvavad. Praktikas tõestas külaskäik Viljandimaa Ämmuste erivajadustega laste kooli minu jaoks taaskord, et ei ole õige kaotada koole, mis mõnede perede jaoks on parim valik, kus antakse erivajadustega lastele sobivas keskkonnas just neile parimat haridust ja ettevalmistust iseseisvaks eluks.
Hariduses on muidugi ka palju positiivset. Meil on väga tugev võrgustik rohujuuretasandi organisatsioone, kellega olen aasta jooksul kohtunud, kelle tegemistes ja üritustel osalenud. Need organisatsioonid (nt Ettevõtlik kool, KiVa, Vaikuseminutid, Alustavat Õpetajat Toetav Kool; Tagasi kooli, Noored kooli jpt) on end tõestanud, nad on kooliperede jaoks vajalikud ja peaksid saama edaspidi paremini korraldatult riigi toe. Siin tuleb muidugi murelikult mainida Haridusministeeriumis personaliga toimunut, mis lõppes kantsleri lahkumisega, selline juhitamatus ei tule kindlasti kasuks valdkonnas, kus väljakutseid rohkem kui valmis lahendusi.
Hariduse tuleviku kujundamiseks on oluline arutelu, teadmiste- ja kogemustevahetus. Osalesin mitmel olulisel ja huvitaval konverentsil, viimati Tartu Ülikooli Eetikakeskuse Värtuspõhise hariduse päevadel, ettekandega Haridusfoorumi ja Ettevõtliku kooli konverentsidel. Rõõm on sellest, et teoorias liigume hariduses tõepoolest õiges ja tervikuna üsna samas suunas, praktikas on veel palju teha.
Riigikogus esitasime Vabariigi Valitsusele ülesande alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Toetus sellele ideele on suur ja usun, et peale valimisi saab see oluline reform lõpuks alguse. Sellest, miks seekord saalis üks hääl puudu jäi, kirjutasin siin.
Arutelukultuurist
Suvel oli Arvamusfestival, kust suurim elamus oli samuti just Haridusalalt, Paide gümnaasiumi särtsaka direktori juhitud haridusarutelu. Hea arutelu jätkus noortega Türil Paide- ja Järvamaa Osaluskohvikus. Sealt edasi kutsusid noored osalema Türi põhikooli projektipäevale, tegin noortele väitluse töötubasid. Kriitiline, tähelepanelik kuulamine, argumenteerimisoskus, jama äratundmine on tänapäeva infosõja keskkonnas ülioluline. Noorte endi korraldatud suur ja professionaalne ettevõtmine pani taaskord tõdema, et Eestil on lootust!
Tähelepanelik Eesti
Uuenduslikest algatustest on ehk enim hea meel, et sain tuua Eestisse ja Riigikokku mindfulnessi ehk tähelepanujuhtimise ja teadveloleku teema, täpsemalt harjutuste kasutamise potentsiaali ja mõju hariduses, sotsiaal- ja tervise valdkonnas. Olen õppinud palju kolleegidelt mujal, eriti UKs toimunust. Ka sel aastal osalesin Londonis hariduses, vangla-, kaitse- ja päästevaldkonnas tehtut tutvustavatel üritustel. Aprillis korraldasin Riigikogus konverentsi Tähelepanelik Eesti, kõnelesid UK parlamendi esindaja ja sihtasutuse Mindful Initiative juht, samuti tutvustati Eestis juba toimuvat ja võimalike arenguid. Järgmisel aastal soovime asutada Eestis teema eestvedajate ümarlaua ja panna paika järgmiste aastate tegevused. Vaimne tervis, nii suurte kui väikeste inimeste psühholoogiline nõtkus on riigi turvalisuse, heaolu ja arengu alus.
Kultuurist
Kultuuris liigutas Eesti Kunstiakadeemia uue maja ja Okupatsioonide muuseumi Vabamu uue näituse ja Kommunismiohvrite memoriaali avamine, fantastiline tulemus, aitäh kõigile tegijatele, õnnitlused meile kõigile! Veneetsias näitasid noored eesti arhitektid taset suurepärase ekspositsiooniga arhitektuuribiennaalil, puitarhitektuuri aastapreemiaid oli au üle anda mitmele hoonele, mille tellijaks riik, nt peapreemia Vastseliina päästekomandole ja eripreemia Viimsi Riigigümnaasiumile. Selle kõige pärast on suur heameel.
Ruumiloome valdkonna korralduse pärast riigisektoris on aga mure. Pea kaks aastat käis peaministri ülesandel koos ekspertrühm, töö tulemused on valmis, aga millegipärast ei ole valitsus nende suhtes seisukohta langetanud. Loodetavasti ei püüta teemat lihtsalt kalevi alla ajada, kui see valitsus seda teeb, tuleb hoida silm peal, et järgmises uuesti tõusetuks.
Rahvastikupoliitika oli sel aastal jätkuvalt vägagi päevakorral. Konkreetseim oli ehk Tööandjate Keskliidu konverents sel teemal, kus osalesin arutelus. Kohtumisi toimus nii Rahvastiku komisjonis kui fraktsioonis sel teemal olnud pea lugematul arvul. Fakt on, et rahvastikku puudutavad kõik poliitilised otsused, tööjõupuudus on Eesti suurimaid väljakutseid. Kahjuks ei saa öelda, et praegune valitsus oleks reaalseid lahendusi pakkunud, pigem käib ikka pikk ja ümbernurga arutelu, millel võibolla vahel hoopis vastupidine tulemus. Rõõm oli osaleda ja rääkida noorte peredega silmast silma, vahetada kogemusi messil Jess, beebi tuleb ja kirjutada oma emaks kasvamisest raamatus Emaduse ilu ja valu.
Kuidas tunneksid end omadena Eestisse naasjad? On kahju tõdeda, et Riigikogus ei toetatud Reformierakonna kodakondsuse-eelnõu, mis tagaks õigusselguse neile, kes on Eestist eemal, kellel on ka teine kodakondsus, et nad saaksid säilitada oma sünnijärgse põhiseadusliku õiguse eesti kodakondsusele. Ka see on teema, mida me ei jäta.
Otsuseid, mida Ratase valitsuse tehtust soovime korrigeerida, mis viiksid Eesti parema tuleviku suunas on muidugi veel palju. Lühidalt asjad, mis mul isiklikult hingel: taastada inimeste usaldus riiki ja maksusüsteemi: 500€ tulumaksuvaba kõigile, sealt edasi võrdne maks; pension tulumaksuvabaks; lasteaia- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks; kasvatada teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1%ni SKPst, et hakkaks tõusma tootlikus, sest see on palgakasvu alus.
Kas saan kõigi nende teemadega jätkata ka Riigikogu järgmises koosseisus on eesti inimeste otsus, seda näitab aeg. Kandideerin Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal ja toetan meie meeskonda, avatud ja tugevat Euroopat ka europarlamendi valimistel. Meie armas Eesti on juba saja-aastane, ta väärib usaldusväärseid, ausaid ja õiglasi otsuseid. Mina luban omalt poolt nii seni kui edaspidi anda endast parima ja olla teie teenistuses. 🙏
Olge tähelepanelikud, hoidke oma lähedasi, võtke aega nende ja endi jaoks!
Osalege valimistel!
Säravat ja sisemiselt rahulikku uut aastat! 🤸♀️
Jälgige minu tegemisi blogis ja FB lehel
