Esimene kõne riigikogus, kooseluseaduse esimene lugemine

Yoko Alender

Tervitan teid abielus oleva nelja lapse emana, esmakordselt rahvasaadikuna fraktsiooni esindajana täiskogu ees. Mul on ääretult hea meel, et oleme vabad, töötame ja räägime.
Üleeilne Postimees kirjutab: “Eestlased eelistavad vabaabielu. Uuringus osalenuist on vaid 16,5 protsenti abielus, 34 protsenti vabas kooselus. Lastest sünnib registreeritud abielus vaid 41,5 protsenti. Vabas kooselus ei ole seni osapooltele võimaldatud seadusega tagatud garantiisid samal moel kui abielu puhul, mis on ilmselt just naistele tähendanud väiksemat kindlustunnet.” Siin saaliski on tihti murelikult räägitud iibest. Kui tahame, et meil sünniks rohkem lapsi on naiste kindlustunne väga oluline.
Kooseluseaduse argist rakendamist, meie poolt siin menetletavaid rakendusakte ootab suur hulk vabaabielus elavaid paare, nende seas väike hulk samasoolisi paare.
Oleme eestlastena pidanud olema paindlikud ja töökad, et areneda umbes 2×20 aastaga vabaks Euroopa kodanike riigiks. Inimeste suhtumist ja eelarvamusi ei ole kerge muuta. Inimestena muutume tihti läbi valu ja algselt kummalisena tundunu saab selgeks mitte läbi kellegi ükskõik kui argumenteeritud jutu, vaid läbi isiklike tegelike kogemuste. Siiski on riigi kohus tagada kõikide inimeste õiguste võrdne kaitse.
Hiljuti saatsin Vabariigi Presidenti visiidil Taani. Kohtusime seal ka kohalike eesti noortega. Üks noormees tundis rõõmu, et kooseluseadus vastu võeti, sest tema oma elukaaslasega kuulub samasooliste paaride hulka. Lisas, et tema veel ei suuda tagasi Eestisse tulla, üheks põhjuseks, et tema vanemad küll aktsepteerivad tema partnerivalikut, ent see on asi millest peres ja suguvõsas endiselt ei räägita.
Eestis on unikaalne elukeskkond, nii looduslik kui see, mis inimese kujundatud. Arendame siin seaduste kaudu edasi õiguslikku, aga ka vaimset keskkonda. Kui väärtustame riigina iga inimest, kes siin elab, saame suuremaks. Ma arvan, et oleme selleks valmis.
Meid hirmutatakse ja emotsioonidele mängitakse infosõjas mitmelt poolt, küll on ohus abielu püha liit, siis Eesti kultuur ja kogu valge rass.
Ma arvan, et saame hakkama ja päris hästi. Nii siia jõudva väikese hulga pagulastega, külalistega kui kohalike eestimaalastena. Saame hakkama, sest räägime omavahel, räägime asjadest, mis päriselt on ja sellest kuidas teineteist aidata saame, maailma paremaks teha. Poliitika on üks maailma muutmise vahend.
Kujutage ette, et te ei saa järgneda oma partnerile kui ta asub töötama välisriigis, te ei saa olla haiglas tema kõrval, kui ta peaks haigestuma, lastel keda te koos kasvatate ei ole samu õigusi ja sama kaitset, mis nende sõpradel, kes kasvavad abielus olevate vanemate peres. Nüüd rakendusaktide abil saate selleks kõigeks õiguse – ja samas, teie abielus elavate sõprade olukord ei ole seetõttu karvavõrdki halvenenud. Vastupidi, oleme saanud omale ehk paar pisut rahulolevamat sõpra või naabrit. Eesti riik tervikuna saab juurde hulga kodanike, kes tunnevad end siin paremini, kaitstuna. Ilmselt ei ole alusetu väita, et need inimesed on ka oma riiki suurema heameelega valmis kaitsma.
Konservatiivse maailmavaate ja konservatiivse loomuse esindajatele laenan argumente maailma ühelt esi-konservatiivilt David Cameronilt. Tema toetab samasooliste abielu, SEST ta on konservatiiv. Konservatiivid usuvad sidemetesse, lubadustesse, vastutusse. Ühiskond on tugevam, kui teineteisele pühendume, lubadusi anname ja teineteist toetame. Kooseluseaduse rakendusaktid annavad nüüd ka Eestis võimaluse neid lubadusi anda, neid täita.
Rakendusaktide eelnõus on kindlasti nüansse, mida menetluse käigus saame koos veel paremaks vormida, täna palun teil toetada kooseluseaduse rakendusaktide esimese lugemise lõpetamist.

Liitu uudiskirjaga:

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.