Üks võimalik põhjendus sõja tülgastavale eskalatsioonile on nimelt selline: Putin mõistab, et maailm on otsustanud fossiilkütustest järk-järgult loobuda, peatselt ei saa ta enam seda ressurssi relvana kasutada. Küll aga vajab ikka veel kasvava rahvastiku, aga üha kiiremini ammenduvate loodusressurssidega planeet toitu. Ukraina on maailma viljasalv, sealsed mullad ühed planeedi viljakaimad. Näljahäda on relv, piiratud loodusressursid üha enam laskemoonaks.
Eesti on osa maailmast. Oleme endale Euroopa Liidu liikmena seadnud eesmärgid ja plaani, kuidas oma majandus järk-järgult ümber kujundada kliimaneutraalseks, kuidas taastada looduse elurikkus. Tegemist on inimkonna ja ka Eesti suurima väljakutsega ning edaspidi tuleks iga riigieelarve otsust kaaluda just sellest aspektist, kas otsus viib meid lähemale või kaugemale kliimaneutraalsusest, kas aitab loodusel ja Eesti inimestel kohaneda juba toimuvate muutustega.
Rongiga COP26’le Glasgowsse
Järgmise aasta eelarve seabki prioriteediks inimesed ja toimetuleku, selle kõrval muidugi julgeoleku. Võib vist isegi öelda, et 2023. aasta riigieelarve on samuti murranguline. Esimest korda on selge, et laiade asfaltteede asemel on prioriteet palju säästlikum ja tulevikku vaatav rööbastransport ehk uued rongid: aastal 2024 kuus rongi ja edaspidi veel kümme.
Inimesi hakkavad uued rongid sõidutama 2024. aasta lõpus. Kuus uut rongi hakkavad plaani kohaselt sõitma Tallinna-Tartu raudteelõigul, veel kümme rongi on Tallinna-Tapa ja Tallinna-Narva liinile. Uued rongid mahutavad palju rohkem reisijaid, sest need on pikemad ja neis on rohkem istekohti. Kohad on nummerdatud ja soovitud kohta saab edaspidi broneerida.
