Riigikontroll tegi hiljuti väga asjakohase märkuse metsanduse arengukava koostamise protsessile – otsused metsapoliitikas on nii pika mõjuga, et ehkki arengukava tehakse järgnevaks kümnendiks, tuleb stsenaariumites ja otsuste mõju analüüsides silmas pidada kogu raietsükli, ehk ca 80 aasta perspektiivi. See oligi tegelikult tänase arutelu mõte. Jagan teiega Reformierakonna fraktsiooni mõtteid sellest, kuidas kohaneda kliimamuutustega – kuidas aitame metsal kohaneda, kuidas säilitame ja arendame oma metsa muutuva kliima tingimustes.
Mets on Eesti ja eesti inimese identiteedi osa. Linnakultuur on meil lühike nagunii, aga veel enam, ehkki eestlased on üsna usuleiged, oleme samas kultuurne ja vaimne rahvas ja paradoksaalsel kombel on just loodus ja mets üks ürgne ja samas kaasaegne väljendus sellest vaimsusest. Ehk on mets justkui selle sümbol, mida me tsivilisatsioonis ei taha endas näha? Mets on puhtus, vaikus, rahu, võimalus olla meile meelepäraselt hetkeks omaette, võimalus pausiks kiires sooritusele orienteeritud ühiskonnakorralduses. Mets puhastab tajusid, sõnastas hästi laulja Marten Kuningas. Samas on ka mets tegelikult sama muutuv kui kultuur ja tsivilisatsioon ja seda on võibolla vahel vastumeelne möönda.
KINDEL ON SEE, ET EESTI ON JA PEAKS OLEMA VEEL ENAM METSARIIK.
Eesti metsad on rikkad ja mitmekesised ja vajavad arukat kaitset, Eesti metsapoliitika aga vajab muutuva kliima tingimustes uusi laiemaid ja sügavamaid teadmisi ja tasakaalustamist.
Eelmise valitsuse ajal tõusis hüppeliselt surve RMK kasumile ja selle kandmiseks dividendidena riigieelarvesse, dividendide numbrid on järgmised, a. 2015 20mln, 2017 37.5mln, 2018 41.6mln RMK on täitnud talle pandud ootust väga hästi, lausa üliefektiivselt, kindlasti soosis seda ka hiljutine puiduturg, mis tänaseks on muutunud.
RMK on uurinud eesti inimeste arvamusi: inimesed arvavad, et RMK põhiroll on vabaaja veetmise võimaluste pakkumine
RMk roll on algusest peale olnud ka metsa kaitsmine, suur osa looduskaitsealustest maadest asub RMK aladel, siin on koht kus RMKle veel selgemalt same väljendada ootusi ja tugevdada nende kompetensti, eeskujuks olemist ka erasektorile.
Eesti ei ole kaugel sellest, ent siiski tuleb veel selgemalt sõnastada ja täita eesmärki olla ökoloogiliselt säästliku metsamajanduse juhtriigiks maailmas – hoida ja arendada Eesti metsa mahemetsana.
Liigirikkus, looduslik mitmekesisus, ökosüsteemide teenuste ja rohevõrgustiku toimimine hoidmine on osa meie kõigi kohustusest, kes me oleme sündinud planeedile maa, täpsemalt siia Eestimaa nurgakesse. EL toetab hiljuti sai Eesti toetuse LIFE fondi rahadest. Jääksoode taastamine, mida piltooprojektina täna teeb väikses mahus RMK juba – nende endi sõnul on nende valmidus veel suurem – nemad aga vajavad poliitikute, nõukoguliikmete, otsustajate suuniseid. Angeliina Helm sõnastas tänase põhiküsimuse: peame otsustama, kas Eesti jätab endale maksimaalse võimaluse saada osa tulevikumajanduse hüvedest.
Pool eesti metsast on RMK hallata – milline on ja peaks olema RMK roll ühiskonnas, millised on RMK tegevuse eesmärgid – rääkisime juba alguses viimaste aastate raiesurvest, et täita riigieelarve auke. Kas RMK roll on eelkõige metsamaterjali maksimeeritud tootmine või metsa seisukorra ja ligipääsetavuse eest hoolitsemine ja metsa kaitsmine? Kas RMK võiks oma kasumist selle asemel, et lappida riigieelarve auke lahendada ära looduskaitseliselt kõige väärtuslikumate maade väljaostmise ja kompenseerida looduskaitselised piirangud eraomanikele? See probleem on aastatepikkuse ootamise tõttu kindlasti kahjustanud looduskaitse mainet ja kujundanud avalikku arvamust, mis ei aita kaasa heale koostööle.
Milline on RMK koostöö kohalikega ja kuidas kujuneb ruumiplaneerimine, mis tulevasi keskkonnariske maandab – nii üleriigiliselt kui ka kohalike planeeringute alusel. Raasiku valla üldplaneeringu lõppfaasis on hetkel käimas vaidlus RMKga, kas kohalikud v õivad planeeringus seada keelu lageraietele? KOVil on nii põhiseadusest kui planeerimisseadusest tulenev õigus oma haldusterritooriumit ise planeerida, samas Rahandusministeeriumi jaoks, kes osapooli lepitama peab, ei paista see argument olema. Kindlasti peaks RMK ja kohalike koostöö olema enam näoga teineteise poole, ühiste avalike huvide eest seisev, mitte vastanduv ja vaidlustes kohtute poole kiikav. Kui asi selleni jõuab, oleme ilmselt kuskil eksinud ja peame uuesti, paremini püüdma.
METS MUTUVA KLIIMA TINGIMUSTES – soojem kliima, metsa kasv hoogustub, teisalt haiguste ja kahjurite levik suureneb, torme, vahelduvat põuda ja liigniiskust, stressi on metsas rohkem. Millne peaks olema sellistes tingimustes raiemaht, raievanus ja säilikpuude hulk? Uutest väljakutsetest lähtuvalt olen väga nõus Keskkonakomisjoni esimehega – investeeringud metsa- ja puidteadustesse peavad suurenema. Samuti peab arenema Riiklik metsanduse statistika, see peab olema läbipaistev, põhinema selgetel alustel ja kasutama ära ka muul otstarbel juba kogutavaid andmeid. Metsandusstatistika metoodikat tuleb täiustada, võimaldamaks hinnata ka metsade ökoloogilist seisundit ja jätkusuutlikkust, et ei oleks võimalik manipuleerida andmetega ja pooltõdedega.
Ka puiduturg muutub mutuva kliima tingimustes, ilmselt kasvab kanada, venemaa ja hiina roll puiduturul. Ka meie asume alas, kus oma metsa eest targalt hoolitsedes, seda kohalikult kasutades ja väärindades võime tõsta heaolu märkimisvääärselt, sellest tahangi nüüd arhitektina rääkida.
Kuulsin tuttava arhitekti käest nädalake tagasi, et ta ei taha enam eriti öelda oma intellektuaalidest sõpradele, et projekteerib puidust hooneid. See oli minu jaoks tõsiselt murettekitav,” ütles Alender. „Ma arvan, et meil on praegu ülioluline koht, kus metsa targast majandamisest teadlikkust tõsta. Muidu võime küll varsti jõuda olukorda, kus ei käi metsa käsi hästi. Eesti puidusektor on majanduses üks suurimaid panustajaid, väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. Ühe suurema osa puiduekspordist moodustavadki puitmajad, eestlased ehitavad kpuidust korrusmaju Euroopas, ent kahjuks ei ole meil kodus veel nõukogude ajal hoogustunund raudbetoonpaneelist korrusmajade traditsioon. Puit on meie ainus kohalik taastuv ehitusmaterjal, kvaliteetsesse puiehitisse same siduda märkimisväärse koguse kasvuhoonegaase pikaks ajaks – RKAS Viimsi riigigümnaasium – aga edasi – tellispealinnas Londonis on linnaosi, kus kõik avaliku raha eest ehitatavd honed ehitatakse puidust ja erinevate meetmetega soositakse puidu kasutamist ehituses ka erasektoris.
Muutuva kliima tingimustes peab meie metsa majandamise ja kaitsmise teadmine ja oskus laienema ja süvenema. Investeeringud metsat- ja puidutehnoloogia teadus- ja arendustegevusse peavad suurenema. Lisanduvad uued eesmärgid – peame silmas pidama pikka perpektiivi, metsa kohanemist kliimamuutustega ja metsa rolli süsiniku sidumises jne.
Armastame oma metsa, see on meie identiteedi oluline osa. Metsasõjas, nagu tänast olukorda kahetsusväärselt on nimetatud, ei ole võitjaid. Metsasõda, metsasüda, metsaloome, metsalooming, metsaelu, metsailu, meil on elu keset metsa. Panustame haridusele, teadmistele ja professionaalsusele, peame silmas metsa väärtust meie inimestele, meie majanduses, ja kogu maailma kliimale täna ja tulevikus. Hoiame oma metsa ja arendame edasi tema majandamise kultuuri, et meil ikka oleks metsa, aga ka elu keset metsa.
