Artikkel ilmus: Raplamaa Sõnumid 27. jaanuar 2016
Autor: Siim Jõgis
Eelmise nädala neljapäeval ja reedel viibis Rapla maakonnas Reformierakonna Riigikogu fraktsioon. Kahe päeva jooksul külastasid nad teiste asutuste seas Rapla haiglat, heategevuslikku MTÜ-d Saagu Valgus ning Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli.
Kokku külastas maakonda igaüks vaatamata sellele, millise koha peal ta on. Võimalused 16 reformierakondlasest Riigikogu liiget. Üks neist – Yoko Alender, kohtus Rapla ühisgümnaasiumis kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilastega ning andis neile ühiskonnaõpetuse tundi.
Sa kohtusid just Rapla ühisgümnaasiumi kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilastega. Mis sinu sõnum neile oli?
Yoko Alender: Ma rääkisin enda kogemusest ja miks ma valisin poliitiku tee. Alati räägin noortele nende enda rollist oma elus ehk initsiatiivist enda elu ning ühiskonna analüüsimisel. Samuti rääkisin, mis on minu eelised seoses sellega, et ma õppisin Rootsi haridussüsteemis. Kokkuvõtvalt – ma kutsusin neid üles võtma initsiatiiv oma valikute langetamisel. Kümnenda klassi noored on just valikute eas.
Kui palju Reformierakonna fraktsioon maakonnavisiite ette võtab?
Iga kuu võtame ette ühe maakonnavisiidi. Seda fraktsioonina. Aga üksiku saadikuna on mul ka iga kuu kokkusaamisi. See on päris oluline osa Riigikogu liikme tööst.
Sa oled Riigikogu liige esimest koosseisu. Kuidas tasakaal kujunenud on? Kas enamik tööd on Toompeal või ikkagi mujal?
Meie töögraafik on nii, et kolm nädalat on istungid ja siis ühel nädalal ei ole. Nii see proportsioon tegelikult ongi. Umbes kolmandik tööst on rahva hulgas.
Enne Riigikogu valimisi sa ütlesid, et oled hinges maailmaparandaja. Kuidas see Riigikogu tööga kokku sobib? Kas Toompeal saab maailma parandada?
Maailma saab parandada igaüks vaatamata sellele, millise koha peal ta on. Võimalused ja viisid on muidugi erinevad. Riigikogu liikmel on omal tasandil maailma parandamiseks väga palju võimalusi. Iga kohtumine ning suhtlemine mõne teise inimese või, muide, ka iseendaga on maailma parandamise võimalus. Kui rääkida praktilisest igapäevasest tööst, siis loomulikult on ka Riigikogus neid võimalusi, kuigi see on päris aeglane. Seal tuleb kõik huvid läbi kaaluda, mis on aeganõudev protsess.
Eelmise aasta Riigikogu valimistel kandideerisid sa siinsamas Harju- ja Raplamaal. Kokku said sa 2715 häält. Kui e-hääled välja arvata, said sa Rapla maakonnast 205 häält. Kui tugevat sidet sa Raplamaaga tunned?
Rapla linnas olen rohkem käinud kui maakonnas tervikuna. Mis on ka loogiline, sest toimekeskus on siin. Nende inimeste ja organisatsioonidega, kellega ma kampaania käigus suhtlesin, on side säilinud. Võtame näiteks Rapla ettevõtlikud naised, kes mul Tallinnas külas käisid. Eestis on selline süsteem, et Riigikogu liige töötab terve riigi, mitte ainult oma valimisringkonna heaks. Vaadata tuleb kogupilti. Rapla on Tallinnale lähedal ning loomulikult on mul siin sidemeid rohkem kui Võrumaaga.
Võtsid hiljuti põhjalikult sõna kooseluseaduse teemal. Miks see teema sinu jaoks hingelähedane on?
Minu jaoks on küsimus selles, kas me võtame Eestis kaasa kõik inimesed või mitte. Me ei tohi teha vahesid inimeste õigustes selle järgi, kellega inimene soovib püsivaid suhteid sõlmida. Selliste õiguste tagamine käib ühe arenenud ühiskonna juurde. Ega seadused ei muuda reaalsust selles mõttes, et need ei tee inimsuhteid olematuks ning ei tekita neid juurde. Nad lihtsalt annavad võimaluse inimestele muuta need suhted püsivamaks. See on riigi huvides – mida tugevamad on inimestevahelised suhted, seda parem on riigi olukord. Ma ei saa öelda, et see teema on mulle isiklikult tähtsam kui kellelegi teisele. Teatavasti olen ma juba abielus ja mul on pere. Riigi kohustus on tagada võimalus nendele inimestele kooselu sõlmida.
Te viskasite oma Delfis ilmunud artiklis õhku küsimuse, kas Eestist saab esimene postsovetlik riik, kus sama- ja erisoolised paarid saavad võrdse kohtlemise osaliseks. Kas see võtab kokku teie visiooni, kuidas Eesti peaks käituma?
Ma arvan küll. Seadusi on lihtsam muuta kui inimeste eelarvamusi ja arvamusi. Kas me suudame aktsepteerida teistsugusust? Tean, et selle- teemalised arutelud peeti ära eelmises Riigikogu koosseisus, aga kuna mina seal ei olnud, siis luban endale vahel selliseid filosoofilisi mõttekäike. Kui vaatame uuringuid, on trend selles suunas, et võrdsete õiguste pooldajaid on üha enam.
Aga samas on ka inimesi, kes teiega ei nõustu. Varro Vooglaid kirjutas teie artiklile põhjaliku vastulause. Mida te nö vastasleeri argumentidest arvate?
Mis puudutab neid inimesi, kes toovad põhjusteks religioossetel kaalutlustel põhine- vaid argumente, siis nendega ma ei kavatse vaielda. Igal inimesel on õigus oma seisukohale ja usutunnistusele ning sellest lähtuvale traditsioonile. Kooseluseadus kuulub nende kahekümne protsendi seaduste hulka, mis annavad õigusi juurde, mitte ei võta neid ära. Ma leian, et me ei tee neid õigusi andes kellelegi liiga ega võta kelleltki midagi ära.
Liitu uudiskirjaga:
