Grafity on võimalus eneseväljenduseks ja osaluseks ühiskonnas

Yoko Alender

Jaatav avakõne Tallinna Noortevolikogu poolt korraldatud väitlusel
“Grafiti – kuritegelik sodi või 21.sajandi kunst?”
19.11.2014, kus vastaseks TTÜ Väitlusklubi

 

Graffity oli ilmselt üks esimesi inimeste kirjalike eneseväljenduse vorme. Koopamaalingud aitasid tõenäoliselt kaasa nii kirjakeele arengule kui kogu tsiviliseeritud kultuuri arengule. Oma sõnumite kirja ja pildi kaudu kujutamine on kommunikatsioon, ensemääratlus ja suhtlus.

Täna on graffity paljudes maailma paikades keelatud, välja arvatud juhul kui on hoone omanikuga sõlmitud kokkulepe kunstiteose teostamiseks. Toon järgnevalt kolm põhjendust grafity kui tänavakunsti legaliseerimisele.

Suurema osa graffityst – kriitikud väidavd, et lausa 80%-90% moodustab aga nö kritseldamine, sodimine, võrra vara rikkumine. Negatiivne käitumine tuleneb sageli vihast, soovist eristuda. Tänavakunstil on aga sageli edasiviiv eesmärk, näiteks anda hääl nendele kellel seda muidu ei ole,
samuti luua ühtekuuluvustunnet. Brasiilia pealinnas Rios on tänavakunst muuhulgas ka sel põhjusel seadustatud, samuti osades Hispaania linnades on nähtud graffity lubamises võimalus osaleda ühiskonnas moel, mis noori ka tegelikult tõmbab. Kui sodimine ei ole enam keelatud, ei ole see enam ilmselt ka nii väljakutsuv ja atraktiivne ja tänavakunsti osakaal graffityst ilmselt suureneb, mida kinnitab ka mainitud Rio kogemus. Koostegemine Santa Marta Favela Rios, Women are Heroes. Osalust, tunnet, et sul on võimalus ühiskonnas toimuvat mõjutada peetakse üheks inimese heaolutunnet kõige enam suurendavaks teguriks.

Teiseks – graffity kui kunstiliik rikastab linnaruumi. Info on viimasel ajal üha enam liikumas linnaruumist digitaalsesse maailma, vaatame bussiaegu nutifonist, tänavasiltide asemel orienteerume google mapsiga. See kõik toob kaasa linnaruumi vaesestumise.Kaovad kohalikud identiteeti loovad elemendid füüsilises linnaruumis. Graffityl on võimalus tuua elamuslikkus, info, kuuluvustunne ja ideniteet linnaruumi tagasi. Paljud meist tunneksid ära nii Rio tänavapildi, New Yorgi Queensi kui näiteks Banksy teosed. Selline info ja identiteediloome on põnev, loob kohale emotsiooni ja väärtust, mis paneb kohalike omi kohti hindama ja turiste tulema neid vaatama ja kogema ka väga kaugelt.

Turismis on nii emotsioone, heaolu kui majandusarengut. Kolmas põhjus, mille toon ongi puhtmajanduslik, kui soovite loomemajanduslik. . 2008 lubas Inglise abielupaar noorel graffitykunstnikul Banksyl tasuta festivalipiletite eest kaunsitada oma koduhoovis asunud vana moodulmaja seina. Paari aasta pärast müüsid varem 1000 naela eest soetatud soojaku poole miljoni eest.

Keelud kindlasti sünnitavad keelatud vilju, salajast lubamata loomingut, aga ka hävitamist, rikkumist rikkumise pärast, samal ajal ka musta majandust, riigi saamata jäänud tulu. Vabadus võib anda tõuke osalusele, loovusele, ettevõtlikkusele, kui vastust anda siis see reeglina ka võetakse.