Eesti väärib euroopalikult juhitud pealinna
Keskerakonna võimult kukutamine tõi tõepoolest kevade tunde kohale. Liiga kaua oleme kannatanud Tallinna onupojapoliitika, korruptsiooni ja ebaefektiivsuse all.
Veel hiljuti andis pealinna propagandakontor alust arvata, et töötatakse linlaste emakeele järgi erinevas infoväljas hoidmise nimel, või millest muidu tahtmatus venekeelses linnalehes kajastada märtsipommitamise tagajärgi ja põhjuseid? Euroopalikult juhitud pealinnas väärivad kodanikud usaldusväärset ja sõltumatut teavet, aga ka poliitikutelt sõltumata rääkija või kuulaja emakeelest selgeid seisukohti kõigis küsimustes, olgu kõne all ajaloosündmused või meie tänane vankumatu tugi Ukrainale, kes võitleb ka meie vabaduse eest.
Keskerakonna kukutamine ja Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja E200 koalitsioonikõneluste alguselt ootame samuti selgeid väärtuspõhiseid sõnumeid, aga ka konkreetseid asju, milles on ühisosa ja mida järgmiste kohalike valimisteni jäänud lühikese ajaga ära tehakse. Reformierakonna vaatest on oluline linnajuhtimise revisjon, onupojapoliitika ja erakondlike töökohtade vabastamine parimatele spetsialistidele. Ei ole tarvis lõpmatuid arengukavasid, strateegiaid ja rohepesupealinnu, on vaja toimivat, efektiivset ja päriselus nähtavat linnajuhtimise muutust. Samuti tuleb lõpetada linna tegutsemine valdkondades, kus teenused jõuaksid parema kvaliteedi ja hinnaga linnakodanikeni, see puudutab ka linna mahukat “munitsipaalmeediamaja”, kus töötab üle 80 inimese 3miljoni euro maksumaksja raha eest aastas.
Haridus on kohaliku omavalitsuse üks olulisemaid ülesandeid. Uus koalitsioon peab tagama ülemineku eestikeelsele haridusele, lahendama õpetajate koormuse ja palgaga seotud murekohad. Haridus on muidugi pika vaatega valdkond, ent siiski on pealinna pered liiga kaua juba oodanud seda, et igal lapsel oleks tagatud lasteaiakoht kolmeaastaseks saades, mitte kooliikka jõudes. Reformierakond on valimistel saanud mandaadi ka tasuta alushariduse pakkumiseks, sest ebaloogiline on olukord, kus alushariduse eest tuleb tasuda, ent ülikoolihariduse eest mitte.
Tallinna transpordikorraldusest oleks muidugi kirjutada pikemalt ja pooleteise aastaga kindlasti ei tee ära mitukümmend aastat tegemata jäetut, või halvasti tehtut. Ometi on liikuvuse vallas vaja tegusid, et ei jätkuks olukord, kus linnas on ebamugav liikuda igal viisil ja seetõttu valib üha enam linlasi autosõidu, sest ummikus istudes on autos vähemasti hea soe, mugav ja lemmikloo saab ka taustaks mängima panna. Linnajuhtide vastutus on luua tingimused, milles kestlik valik on mugav, kiire ja käepärane, valikuvabadus jääb ikka linlasele. Linna tänavad, väljakud ja pargid peavad saama ligipääsetavaks, turvaliseks ja kvaliteetseks nii 8- kui 80- aastase linlase jaoks, siis on ka kõigil teistel hea. Sama põhimõte tuleb panna kehtima tervishoius: ennetus, tervislike valikute võimaldamine, ent kindel hool ja ligipääs abile neile, kel seda tarvis.
Planeeringute ja ehituse vallas on pikalt olnud nurinat nii vähese visioonikuse, kui planeeringute venimise teemal. SDE abilinnapea on rääkinud ja alustanud mitmeid vajalike muudatusi, ent kindlasti pole kõik vajalikud muutused jõudnud veel pärisellu. Omaette küsimus on linnavalitsuse struktuur, kus eksperte koondav Strateegiakeskus on lahutatud tegelikust planeeringute ja ehituse osakondadest, ning pidevalt vaidlevad transpordi- ja ruumiloome eksperdid. Leppigem kokku, mis on väärtused ja prioriteedid ja seadkem eksperdid neid parimal moel ellu viima, sest lähiaastatel tuleb Tallinnal anda suur panus renoveerimislainesse, eelistatult naabruskondade kaupa linlaste elukeskkonda parandades.
Tallinna kriisikindluse tõstmine on samuti uue pealinna koalitsiooni ülesanne. Kohalikel valimistel agressorriikide kodanike valimisõiguse peatamine on aga riigi tasandi otsus, mis sisaldub ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis. See on lubadus, millele on olemas mandaat riigikogu valimistelt ja see tuleb riigi tasandil ka lahendada. Tallinna linna uuenevas euroopalikus juhtimises kokku leppijatelt ootame sihikindlust, koostöövõimekust ja efektiivsust. Pealinlased on oodanud muutust kaua, asugem nüüd tegudele.
Ilmunud Postimehe arvamusrubriigis 28.märtsil 2024
