Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Eestlane peab ikka enne suve kõik asjad tööl ära tegema. Suvel tuleb tegeleda ületöötamisel kuhjunud liigse infohulga seedimisega, abiks muld, maasikad, herned, päevitus, merevesi ja muud mutukad. Minulgi umbes sama seis. Peenrad või õigemini potipõllumajandus ja peenrakastid (muide mu elu esimesed) on mul ka juba tehtud ja ootavad minu väsinud pead ja innukaid käsi.
Riigikogu rindel liiguvad asjad ka. Haldusreformi esimesed kaks lugemist on tehtud ja võib vist öelda, et see oluline asi saab enne suurt suve tehtud. Tegelikult muidugi saab seadusandja poolt loodud vaid raamistik, tegelikud tegemised ja otsused jäävad ikka valdades, linnades kohalike teha.
Teema, mille üle on hea meel, et lõpuks suudeti saavutada koalitsioonis kokkulepe on erakooliseaduse muutmine. Kompromissiks sai kolmeaastane üleminekuperiood, mil riik kompenseerib erakoolidele (lisaks a priori täna ja ka edapsidi maksvale haridustoetuele) tegevuskulud 75% ulatuses kuni aastani 2019. See annab koolidele võimaluse kohalike omavalitsustega aegsasti koostööd teha ja saavutada kokkulepped edasise kohaliku omavalitsuse tegevustoe osas. Positiivne selle pika protsessi juures on see, et avalikkus on saanud teada senisest enamat erakoolidest ja nende poolt tehtavast tööst, samuti saavad erakoolid nüüd ka seaduse tasandil koolivõrgu osaks. Minu jaoks on positiivne ka peale 2019. aastat jõustuv olukord, kus erakoolid ka reaalselt muutuvad koolivõrgu osaks olles rahastatud samadel alustel kui munitsipaalkoolid.
Üha enam aktuaalseks on muutumas presidendivalimised, mis ametlikult leiavad aset alles suve lõpus. Esimeses voorus valib Eestis presidendi Riigikogu. Kui seal ei õnnestu ühelgi kandidaadil saada 68/101 häält, siis valitakse president valijameeste kogus, kuhu kuuluvad lisaks Riigikogu liikmetele kohalike omavalitsuste esindajad. Mina arvan, et Marina Kaljurand oleks Eestile väga hea järgmine president. Ta on mulle professionaali, naise ja särava isiksusena suureks eeskujuks ja olen rõõmus, kui mul on võimalus teda nõu ja jõuga toetada. Eestil on seni vedanud – kõik presidendid on olnud just omal ajal, konkreetses ühiskondlikus situatsioonis väga sobilikud ja viinud Eestit edasi. Tänases situatsioonis on minu jaoks tugevaim ja kõige õigem Marina Kaljurand. Usun, et ta viiks Eesti riiki väärikalt ja vankumatult edasi õiges suunas ja moel, mil keegi ei tunneks end maha jäetuna.
Aga nüüd mõned kommentaarid ka mulle erialaselt oluliste ja südamelähedast teemade osas, mis vahepeal aktualiseerunud. Riigi Kinnisvara AS mille nõukogus olen pisut üle poole aasta oli vahepeal meediapildis üsna ebaõnnestunud ja sobimatute väljaütlemistega uue juhi Urmas Somelari poolt. Tänaseks oleme ettevõtte sees arutanud põhjalikult kõne all olnud küsimusi: RKASe klientide rahulolu, ettevõtte ühiskondlikku rolli sisuliselt ja oma sõnumi edstamise seisukohast nii organisatsiooni sees kui laiemalt ühiskonnale. Minul ei ole kahtlust, et RKASe taolist riigiettevõtet on vaja vaid siis kui suudame pakkuda enamat kui eraettevõtjad üksi, kui suudame luua ühsikonna jaoks lisandväärtust, anda hoogu Eesti konkurentsivõimele nii organisatsiooni kultuuri kui elukeskkonna kvaliteetse arendamise kaudu. Üks võimalik arendus, mis on üha konkreetsemalt Riigi Kinnisvara ASi töölaual, kus just neid ülal kirjeldatud eesmärke tõesti sisustatakse on Eesti puidusektorile hoo andmine läbi Keskkonnamaja, kirjutasin sellest pikemalt arvamusloos Eesti märk on puit.
Nii nagu RKASt puudutavas mõistis avalikkus üsna üheselt hukka RKASe suletud suhtlemise ja suhtumise on rõõm tõdeda, et ka linnaplaneerimises ja avaliku ruumi kujundamises on inimesed üha teadlikumad – mõtlevad ja räägivad kaasa. Avalik arutelu aastakümneid tagasi planeeritud Põhjaväila, täna Reidi teeks maskeeritud autokeskse lahenduse üle on olnud sisukas ja jõudnud Kaja Kallase kaudu lausa Euroopa tasandile välja. Kuna projekti rahastus toimub Ühtekuuluvusfondi kaudu on igati põhjendatud, et projekti aastakümnete tagustest printsiipidest loobutaks ja, et lõplik lahendus ka tegelikult säästva liikumise eesmärke täidaks. Tallinna linnakese liigub üha enam ka mere äärde, ei ole põhjendatud luua piirkonda kuhu tahame elavust ja ettevõtlust, inimesi ja kultuuri transiitliikluseks sobivat magistraali. Reidi tänav peaks olema hoopis Reidi tänav. Samuti ei saa jätta märkimata, et viimsilaste muresid pelgalt Russalka ristmiku läbilaskevõime suurendamine ei lahenda, ummikud kolivad siis lihtsalt pisut edasi kesklinna, kuhu neid kindlasti tarvis ei ole. Linnaline liikuvus, võimalus jõuda punktist a punktini b ja ka linnaruumis viibimist ja ettevõtlust soosiv keskkond on omavahel seotud.
Tallinna linnal puudub tänase seisuga terviklik kava kuidas ühistransporti, jalgratta- ja jalgsi liikumis infrakstruktuuri edendada moel, mis päriselt ahvatleks osa tänastest ja tulevastest autokasutajatest tegema liikumisviiside eelistustes muutusi. Sellest, et ühistransport on tasuta ei piisa, seda kinnitavad liikuvusuuringud, mis ei näita autokasutuse langust Tallinnas peale ühistranspordi tasu kadumist. Eesti meeste madal keskmine eluiga ja vähene tervelt elatud aastate arv tirib meid kõikides arengu ja heaolu tabelites alla. Tabelikohad ei ole eesmärgid omaette, ent on olulised pikaajaliste protsesside hindamiseks ja tõsiste ohukohtade ära tundmiseks. Meie tervist mõjutab toidu kõrval kõige rohkem just igapäevane liikumine – inimeste tervis on riigi alus, terviseta ei olegi rahvast. Inimlikult on arusaadav, et vajume mugavustsooni, raiskame pere ressurse autoliisingutele ja tuimestame ummiku ebameeldivuse meeldiva pehme autoistmega. Ent seda suurem on otsustajate vastutus, kelle käes on hoovad, et elukeskkonna kaudu tervislike valikuid soosida. Tund aega igapäevast liikumist jala või rattaga kergitab tervelt elatud aastate arvu 10 võrra! Soosida aastal 2016. autoliiklust teiste liikumisviiside arvelt kui kogu maailma ja tegelikkuse praktika tõendab vastupidise vajalikkust oleks Tallinna linna poolt vastutustundetu.
Linnaplaneerimine liikuvuse ja avaliku ruumi kaudu saab suures plaanis positiivseid muudatusi ellu kutsuda vaid nö terviklikul visioonil baseerudes, siis kui kõik otsused liigutavad arengut valitud suunas. Õnneks on Tallinnas mõni konkreetne ettevõtmine, mis liigub õigel kursil. Eelistada südalinnas transiitliiklusele rikastavat, elavat ja inimkeskset linnaruumi on ainuõige valik, mille vajalikust ja edukust kinnitavad paljude maailma linnade juba läbi proovitud ja edukad kogemused. Eesti Arhitektuurikeskusega koostöös on välja valitud Peatänava ideekonkursi võidutöö Kevad linnas (link). Tegemist on tundliku ent samas vägagi realiseeritava tööga. Koos Tammsaare pargi rekonstrueerimisega, Gonsiori tänava ümberehituse ja samuti Eesti Arhitektuurikeskuse ja linnavalitsuse koostöös tehtava Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuse parendamise projektid annavad lootust. Reidi tee oma 65m (kaks korda laiem kui praegune Narva mnt) teekoridori ja kõrvale planeeritava hypersupermarketiga ei sobi sellesse kavasse. Teadliku avalikkuse nõudlus, Euroopa fondide kui rahastaja eesmärgid peaksid olema piisav signaal, et Linnavalitsus ei rahulduks täna projekteerija poolt pakutuga ja keeraks Reidi tee veel õigele Reidi tänava kursile. Siis saaksime öelda, et liigutused, mis linnas tehakse liiguvad suunas, et 10 aasta pärast ei ela me tallinlastena esmaspäevast reedeni vaid nädalavahetuse suvilaootuses, vaid oleksime kohal ka linnaelu täiel rinnal nautides.
Suvi pakub meile kõiki võimalusi kogeda armast Eesti elu selle kõige rikkalikumal moel, olgu see õrnrohelises metsas, näpud suvila peenramullas, varbad mereääre liivas, lobisedes laatadel, või hoopis suveõhtuses linnas… Meie üürike urbanistlik kultuur ehk linnaelu ja keskkond tahab oma arengus veel tubli takka tõukamist, et ka siin oleks loodusest tuttavaid häid liikumise, lõhnade, rohelise, tervise tulemise kogemusi, millele lisandub meile ürgselt vajalik teiste inimestega koos olemise võimalus, tihedus, ettevõtlikus, kultuur ja kogukondlikkus. Vaheldus rikastab elu ja hoiab meeled värskena. Soovin teile, meile, igaühele suvesse rikastavaid kogemusi maal ja linnades.
