Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud sellel ja edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Töö riigikogus on päriselt käima läinud. Ilmneb, et esimese istungjärgi lõpuks olen õppinud end puhkeajal välja lülitama. 14. juunil, oma sünnipäevajärgsel pühapäevaõhtul avastan ehmatusega, et olen teile kirjutamisega hiljaks jäänud. Vabandan ja püüan edaspidi ikka punktuaalne olla. Olen selleüle üllatunult pisut rõõmus kah, sest oskust arvutit nädalavahetusel mitte välja võtta on tegelikult vajalik. Püüdlen ju igihalja töö- ja pereelu, välise- ja sisemise tasakaalu poole. Puhanud ja nii enda, pere kui töö jaoks vastaval hetkel kohal olles ka “kohal olla” on ainus võimalus pikas perspektiivis enamatele head teha.
Noorte jaoks olen endale lubanud alati kohal olla. Kui kutsutakse lähen neile alati esinema. Sel kuul rääkisin Tallinna Noortevolikoguga tänavaspordist ja Saaremaa koolides rääkimas alkoholisõltumatusest, riigikogus kohtusin klassidega programmi “Minu Riik” raames. Saaremaa Salme põhikooli ja Kuressaare ametikooli noored olid enesekindlad ja julged. Vanusest tingituna oli noorte kogemus ja küsimused mulle pisut erinevad, aga ühtviisi avatud ja vahetut kohtumist hindavad. Hea oli lugeda hiljem ka uudiseid, mis kinnitavad, et ennetustöö noortega toimib, tervisekäitumine näitab paranemise märke. Rääkisin noortega bioloogiast ja aju arengust, aga alati kui nendega kohtun pean oluliseks toonitada inimese vabaduse ja vastutuse seost. Saame väikse riigina olla edukad, kui meil leidub ettevõtmisi nagu Tagasi kooli, mis rohujuure tasandi algatustena edendavad meie kogukonna eluolu.
Elukeskkonnast: Kultuuriminister andis riigikogu saalis aru kultuuripoliitika arengusuundade ellu viimisest. Kuna tegemist üsna värske ministriga, siis nihkus arutelu pigem kavandatava juurde. Oma esimese ametliku küsimuse sain esitada teema kohta, millega eelmises ametis aastaid igapäevaselt tegelesin – nimelt arhitektuuri ja ehitatud elukeskkonna halduse kohta. Kultuuriminister vastas mu küsimusele, et peab oluliseks, et riigireformi käigus tekib elukeskkonna ja arhitektuuripoliitika osas riigi tasandil selgem vastutusjaotus. Jah. Muidugi. Riigiarhitekti ameti loomine või muul moel elukeskkonna arengu parem ja sidusam kavandamine on vaja järgmise nelja aasta jooksul paika saada. See on mitmetahuline probleemistik, milles suur arengupotentsiaal. Eesti on seda väärt, et tegeleme elukeskkonna arendamisega sisulisemalt ja ikka paremat kvaliteeti, mitte odavaimaid lahendusi otsides. Värske minister rõhutas ka, et saab aru, et tegemata head otsused selles vallas lähevad Eestile kalliks maksma. Lootust annab see, et lisaks kultuuriministrile tegeleb mitme elukeskkonda otseselt puudutava teemaga (planeeringud, regionaalareng, riigi kinnisvara, teenusdisain) riigihalduse minister Arto Aas, kes mulle küll lühikese, ent sisuka tutvuse pinnal tundub olevat igati mõistlik, kuulav ja uuendusmeelne spetsialist. “Superministeeriumi” osas õnnestus uute lähtetingimuste tekkides arhitektide ja Tallinna Linnaplaneerimisameti koostöös saavutada uue arhitektuurikonkursi korraldamine. Loodame, et lisaks heale töökeskkonnale arvestatakse ka ümbritseva kesklinna linnaruumi ligipääsetavuse ja inimsõbralikkusega.
Võrdsest kohtlemisest, vihakõnest
Seoses EL rändekvootidega kerkis Eesti jaoks teravalt päevakorda pagulaspoliitika. Esialgu oli diskussioon ehmatavalt emotsioonipõhine. Jõuti siiski ka sisuliste arutelude ja seisukohtadeni. On elu aspekte, millega alles nüüd üle 20aastase iseseisvuse järel Euroopa pere liimena hakkame ühiskonnas laiemalt tegelema. Paljud neist teemadest mahuvad võrdse kohtlemise laia katuse alla, naised, mehed, puuetega inimesed, lapsed, noored, lgbt, sisserändajad, muu emakeelega eestimaalased jne jne. INIMESED – kõik võrdse õigusega väärikale kohtlemisele, igaüks on mingis rollis vähemuses. Emotsioonipõhine sildistamine, vaenuõhutamine, eelarvamused ja stambid ei aita ühiskonda edasi mõistmise ja suurema sidususe suunas. Küll võib seda teha erinevaid vaatenurki, vajadusi, reaalseid olukordi ja probleeme lahkav, rahulik teineteise kuulmine, rääkimine, tasakaalu otsimine. Eestis on vähemuste esindusorganisatsioonid koondunud Võrdse kohtlemise võrgustikku. Parlamendis moodustasime 37 liikmega riigikogu Võrdse kohtlemise toetusrühma, mis on erakondadeüleseks platvormiks sidusama ühiskonna loomisel. Järgmisel istungjärgul uurime, kuidas edeneb töö kooseluseaduse rakendusaktidega, “vihakõne seadusega”, võrdse kohtlemise seadusega, samuti ootame uudiseid uue võrdse kohtlemise voliniku ametisse määramise kohta.
TALLINN-Kalamaja
Vaimse elukeskkonna juurest tagasi füüsilisse, ehitatud keskkonda. Minu kodukantsis toimusid vahepeal järjekordsed Kalamaja päevad. Tänavad täitusid inimestega – kauplejad, kokad, müüjad, kliendid, naabrid, sõbrad, tuttavad, sööjad, nautlejad, jalutajad, istujad jne… Ilus. Tabasin end perega mööda hoovikohvikuid tuiates mõttelt, et hoovikohvikud on/võiksid olla Eesti mudel – hinnas on iga inimese ettevõtlikus, soov pakkuda ja külla kutsuda, avatus ja uudishimulik liikumine, toimetamine, toimimine, suur elav küla. Huvitav on ka see, et selline struktuur ja mudel sõltub otseselt füüsilisest keskkonnast, hoovist ja heast tänavaruumist kui kogukondlikuse ja ettevõtlikuse käivitajast. Kalamaja päevad ja hoovikohvikud on täna üsna ajutine hooajaline nähtus. Hea inimsõbralik tänavaruum ja elav linnaelu võiksid aga olla ettevõtluse ja heaolu mootoriks koguaeg. Esitasime Mari Jüssi ja Marek Rannalaga Arengufondi Arenguidee konkursile idee Liigutavast Eestist. Istudes me järgmist arenguhüpet ei tee! Konkursi võitsid turundusprojekt Organic Eesti ja sotsiaalsete normide generaator Sammulugeja. Meie idee esitlus finaalis andis hea võimaluse tutvustada liikuvuse ja inimsõbraliku linnaruumi ideed ärksale inimhulgale. Arengufond tõdes ka, et planeerimine ja elukeskkond on tulevikus ka nende tegemistes suuremat tähelepanu leidmas. Jätkame. #LinnadInimestele
Elukeskkonna ja inimvara teemal vestlesime ka värske Riigikogu Toimetiste vestlusringis.
Täna avaldasime usaldust peaministrile. Mina toetan jätkuvalt tema võimet pidada silmas pikka perspektiivi. Arvan ka endiselt, et Eesti peresõbraliku elukeskkonna täiustamises peitub suur potentsiaal. Tööjõumaksude langetamine, perede toetamine ja kütuse, alkoholi ja tubakaaktsiisitõus on sammud, mis viivad Eestit edasi. Loodan väga, et leiame 4 aasta jooksul veel juurde ka täiendavaid vahendeid kiusamisvaba haridustee sisseviimiseks kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse. Oleme kultuurikomisjonis tutvunud selle jällegi õhinapõhisest eraalgatusest võrsunud, tänaseks põhjaliku ja kõiki haridusastmeid katva programmiga. Elukeskkonna osas soovin järgmisel istungjärgul suhelda tihedamalt keskkonnaministriga. Koalitsioonilepe lubab – toetame liigutava ja inimsõbraliku linnaruumi kujundamist ja välja ehitamist keskkonnatasude arvelt. Nüüd tuleb meetmed sisustada, et linnaliikuvus saaks paremaks, linnaruum inimkesksemaks.
Tasakaaluotsingud.
Jõudsin just koju. On kesköö. Väljas kumab veel suveöö. On vaikne, tühi ja korras tuba. Pidime täna olema suurte lastega Londonis. Lükkasin reisi erakorralise istungi tõttu paar päeva edasi. Seetõttu üle väga pika aja sedasi – üksi – kodus. Abikaasa ja õhinas lapsed raporteerisid suurlinnast. Väiksemad lapsed viisin maale memme juurde. Homme jõuan veel õhtuks nende juurde ka, enne kui suurtele järgi lendan. Enne uinumist sai kirja teile see aruanne. Mõtlesin tänutundega oma perele, kes võimaldab mul seda hullumeelset ja samas nii arendavat ja vajalikku tööd teha. Soovin oma tegevusega riigikogus, tegelikult kogu selle mulle antud eluga, nii läbi oma laste kasvatamise kui oma tööelu ja kõigi juhulike kohtumistegi panustada sellesse, et inimesi, kes enda ja teiste vajadusi mõistavad saaks rohkem. Et rohkem liigutataks, sest terves kehas on terve vaim. Et oleks rohkem teadlike noori, edasi õnnelike peresid, kes oskaksid ennast ja üksteist hoida.
6. juulil on Dalai Laama sünnipäev. Tähistame seda kontserdiga Hirvepargis, esinevad Ott Lepland, Chalice, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Sven Grünberg jt. Tulge ka! Ürituse toimumist saate toetada annetusega MTÜ Budismi Instituut arvele EE982200221018598037.
Kinnitagu meie õilsaid sihte iidne bodhisattva tõotus, mille on Vadžradhvadža suutrast eesti keelde vahendanud Linnart Mäll.
Ilusat suve! Kohtumiseni! Kirjutamiseni!
Yoko
