Ägedad Eesti noored

Täna käisin külas Loksa Gümnaasiumi 12 A ja B klassis. See oli üks väga armsa positiivse energiaga kohtumine. Mina sain selgemaks milline on elu kakskeelses koolis. Kohtasin hulka tõeliselt säravate silmadega noori, kes alguses pigem naeratades kuulasid, aga meie tunni lõpuks hakkasid ka ise avanema. Kõige aktiivsem küsija ja rääkija oli Semjon, kes tahab saada ehituse projektijuhiks. Arutlesime Eesti suurimate probleemide üle, mis samas ka eelisteks. Mina rääkisin vastutusest ja võimalustest, mis meil kõigil on. Ka sellest hetkest oma elus, kui 19 aastasena tunned, et vot nüüd olengi kõige targem ja kõik teed mu ees on valla. Lõpuks küsis üks häbelik tüdruk, et miks ma modelliks ei hakanud 🙂 Ütlesin, et proovisin küll, aga selgus et olen ikka liiga lühike. Tüdruk noogutas sõbrannale paljutähenduslikult, et “no vot seda me arvasime”. Mina siis täpsustasin, et oluline ongi end tundma õppida, oma nõrku ja tugevaid omadusi ja teha seda mis korda läheb ja õnnelikuks teeb ja minu elu ilma modellinduseta on super. Poliitikas ei pane keegi pahaks kui ma kogu aeg midagi mõtlen ja arvan, restoraniäris, aga ei pea midagi selgitama, lood oma käte ja mõtetega keskkonna ja oled õnnelik, kui inimesed seda hindavad. Pärast kirjutas ka õpetaja, et nemad – kaks meesõpetajat räägivad ja räägivad ja siis tulin mina ja kõik kuulasid. Vaheldus on mõjus! Loksal noortega mõtteid vahetades tundsin ka, et nemad inspireerisid mind inspireerima! Loodan, et selliseid kohtumisi tuleb veel ja veel. Aitäh ja palju vaevalist, aga ilusat enese otsimist ja leidmist teile!