Aitäh teile, kõik te 2715 toetajat Harju- ja Raplamaal, kes te usaldasite mulle oma hääle! Asun suure au ja vastutustundega tööle XIII Riigikogu koosseisus.
Eesti on üks ütlemata hea, unikaalne paik elamiseks ja laste kasvatamiseks. Meie jaoks parim. Kui veel pingutame võime kujundada Eestist kõige peresõbralikuma ja parema elukeskkonnaga riigi. Tahan, et minu lapsed suureks saades tunneksid sama. Tahan, et nad olles saanud maailmas kogemusi, oskusi ja avatud laia silmaringi näeksid ikka, et Eestis on nende jaoks olemas kõik see kõige olulisem. Soovin anda oma panuse, et see juhtuks. Et Eesti kestaks. Olen veendunud, et 3. lapse toetus on sel teel vajalik ja märgiline samm.
Olen inimene elust enesest. Mulle meeldib teha tööd ja meeldib kasvatada oma peret just siin, Eestis. Olen töötanud pealinna süsteemis, riigiametnikuna ja eraettevõtjana. Oman reaalset pere- ja tööelu ühildamise kogemust. Samuti tunnen ettevõtja vastutust ja vabadust. Minu kogemustepagasit täiendab hästi Eestist eemal olnu värske pilk. Suudan näha kaugele ja viia Eestit edasi, kindlalt.
Harju- ja Raplamaa on see osa Eestist, kel on igapäevane side pealinnaga. Ka mina olen näide eestlasest, kelle linnakodu Tallinnas, suvekodud aga 100 kilomeetri raadiuses Salmistul ja Nõval. Harju- ja Raplamaa ühendused pealinnaga võimaldavad meil nautida Eesti elukeskkonna suurimaid võlusid – linnakultuuri ja puhta looduse lähedust ja vahelduse värskendavat mõju. Tean, et eestlastele sisendab kindlustunnet ikka veel säilinud orgaaniline side loodusega, maaeluga, teame, et saame hakkama ja see teadmine annab kindlust. Oma omapära tundmise kõrval on Eestile oluline ka tugev kultuuriline side ja ühisturg Euroopaga, kaitsealaselt kuulumine NATOsse.
Olen üsna mitmete elualadega kursis ja huvi pakuvad mulle veel enamad. Minu põhilised huvialad puudutavad elukeskkonna arengut, transporti, ettevõtlust, aga ka perepoliitika, töö- ja pereelu ühildamine. Erialaselt olen kõige enam tegelenud ja olen kõige pädevam kultuuripoliitikas. Viimasel ajal pean Eesti jaoks üha olulisemaks avatud rahvusluse mudeli leidmist, mis väärtustaks ja annaks võrdsed võimalused kõigile Eestis elavatele inimestele.
Olen töötanud avalikus sektoris nii Tallinna Linnavalitsuses kui riigiametnikuna Kultuuriministeeriumis. Samas olen olnud ka kahe restorani – kohalike ja turistide kohtumispaiga – loomise juures, nimelt F Hoone ja Frank. Olen püüdnud oma kirjutistega meedias ärgitada inimesi mõtlema, millist Eestit nad soovivad oma lastele. Kui teame, kuhu soovime jõuda, on sinna oluliselt kergem liikuda. Kasvatame abikaasaga nelja last. Pean seda suureks vastutuseks ja suureks õnneks. Dag Ferdinand on 2, Uma Chantal 4, Herta Ing 7 ja Kaarel Bo 12, abikaasa Priit on muusik, DJ, ettevõtja, restoranipidaja.
Puhkan põhiliselt perega koos olles. Naudin ja vajan väga ka joogat, muusikat, ujumist, metsa, merd, filme ja kvaliteetseriaale. Vahel harva meeldib ka ette võtta reis mõnda kaugesse paika.
Arvan, et elus on pisikesena näivad asjad ka kõige suuremate saavutustega seotud ega tahakski sellepärast ühtegi olulisimat saavutust esile tuua. Arvan, et pidev arengu teel olemine ja tasakaalu poole püüdlemine ongi kõige väärtuslikum.
Mida minu kohta ehk paljud ei tea – käisin gümnaasiumis Stockholmis, Rootsis. Vahepeal olin aasta aega vahetusõpilasena Inglismaal. Õppisin individuaalse õppekava alusel süvendatult ühiskonnateadusi, psühholoogiat, keeli ja füüsikat. Eestisse naastes asusin õppima arhitektiks ja linnaplaneerijaks Kunstiakadeemias. Kooli sisse saades oli simene mõte – sealt tuleb ükskord ka välja pääseda! See oligi raske – kooli lõpetamine võttis mul ette nähtud 5 aasta asemel 10. Oli ehituse buumiaeg, tööd kooli kõrvalt palju. Korduvalt mõtlesin ka vahetada eriala avaliku halduse või riigiteaduste vastu. Lõpuks sain siiski kätte arhitektuurimagistri diplomi – nädal enne oma kolmanda lapse sündi. Olin õnnelik ja rahul! Kõigile noortele soovitan panustada haridusse ja kõigile inimestele enda pidevasse arendamisse.
