10 aastat tagasi analüüsis riigikontroll olmejäätmete kogumist ja ringlusse suunamist. Auditi kokkuvõte riigikontrolörilt oli 2016. aastal järgnev: „Riik peab omalt poolt toetama omavalitsusi, sõnastades selgelt nende rolli ja volitused ning võimaldades neil rahulikult ja järjekindlalt jäätmehooldust arendada. Audit näitas, et meil on potentsiaali, et rohkem jäätmeid jõuaks uuesti materjalina kasutusse.“.
Sel nädalal riigikogu poolt heaks kiidetud jäätmereformi eelnõu sisaldab suurt osa selle eesmärgi täitmiseks vajalikest muudatustest. Jäätmereform ei keskendu vaid jäätmete liigiti kogumisele, vaid on tervikpakett õigusnormidest, toetustest, juhenditest ja digitaliseerimisest, mis aitab meie kohaliku ressursi majandusse suunata. Rahalisi toetusi kaasneb ca 70 miljoni euro ulatuses. Nende seas on toetused omavalitsustele, et korraldada jäätmete tekkekohalt kogumine, tootjatele pakendite paremaks disainiks ja ettevõtjatele ringlussevõtu võimekuse arendamiseks.
Miks on jäätmereformi vaja?
Sellepärast, et sorteerimata prügist või pelgalt avalikest konteineritest kogutust ei tule piisavalt kvaliteetset ehk puhast materjali, mida oleks võimalik ressursina kasutada. Kui olen rääkinud inimestega Eesti erinevates piirkondades, kuulen ikka, kuidas tahetakse sorteerida, aga tahetakse ka veenduda, et jäätmed siis päriselt ringlusse jõuavad. Seda eesmärki jäätmereform täidabki.
Enamuse ringlussevõtu sihtmäärast täidame pakendite puhul praegu klaasi ja veopakendiga ehk suurte pakenditega, millega kaupa hulgi veetakse. Niinimetatud müügipakendite, eriti plastiga on aga vaja paremaid lahendusi.
Kui sorteerite, olete märganud, et just pakendijäätmeid tekib tihti kõige enam. Tarbijana olete sealjuures pakendite ringlussevõtu eest juba kogu aeg maksnud – ringlussevõtt on tootjate kohustus 2004. aastast.
Praegune süsteem aga ei toimi ja riigieelarve kaudu maksame kõik ringlusse võtmata jätmise eest juurde trahvina pea 20 miljonit eurot aastas. Paljud maksavad veel kolmandat kordagi, kui pakendikoti teenuse eest tasuvad, või on pakendite veo ja ringlussevõtu lisahind olmejäätmete summa sees.
Praeguse süsteemi juures me ei teagi, milles kulud seisnevad, millal ja mille eest ning mitu korda me maksame ja kas meie jäätmed üldse ringlusse jõuavad. Seda kõike jäätmereform muudabki.
Jäätmereform toob õigluse ja läbipaistvuse, inimene tasub edaspidi jäätmete ringlussevõtu eest vaid ühe korra. Materjal antakse tagasi tootjatele, jäätmete puhtuse eest vastutab omavalitsus.
