Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Tere, tallinlane! Tere, põhja-tallinlane! Kohe-kohe on Tallinnas valimised. Iga tallinlase võimalus valida, kelle kätte usaldab oma hääle ja maksumaksjana oma raha, linnaasjade otsustamise.
Mina olen Sinu kandidaat Põhja-Tallinnas Reformierakonna meeskonnas. Palun valimistel Sinu usaldust ja häält. Koos saame linna teha elamisväärsemaks ja inimsõbralikumaks. Räägin Sulle nüüd miks ja mida plaanime teha, milline on meie silmis #TulevikuTallinn.
Illustratsioon: Ulla Saar
Põhja-Tallinn on Tallinna kõige rikkam linnaosa, mitte keskmise palga, vaid elavate kontrastide, arengupotentsiaali ja ehk täna juba ka tihedaima tänavaelu poolest. Just neil põhjustel otsustasime perega 13 aastat tagasi siia oma kodu rajada. Juba toona arhitektuuritudengina Pelgulinnas elades unistasin linna inimsõbralikumaks muutmisest, et saaksin oma elu elada kohalikult, et ei peaks peresse ostma teist autot, sest ühistransport on kohmakas ja jalgrattainfra olematu, liiklus ebaturvaline. Hiljem pere kasvades kolisime Kalamajja, kus elame abikaasa ja nelja lapsega tänaseni.
Arhitektihariduse omandamise kõrvalt töötasin Tallinna Kultuuriametis Kalamaja, Pelgulinna ja teiste Tallinna miljööalade renoveerimisi, arendusi nõustades. 2010. aastal lõime koos sõpradega Telliskivisse F-Hoone restorani, samal ajal tegin Eesti Kunstiakadeemias magistritööna Kopli Kaubajaama planeeringu võimalikust arengust lineaarpargi ja vahva elava uue piirkonnana.
Foto: Nipiraamat/Laura Strandberg
2013. aastal kandideerisin esmakordselt kohalikel valimistel, sest toonane linnavalitsus (kahjuks ikka veel ka tänane) tundus olevat korrumpeerunud vana mõtlemist esindav kamp, kellega ei oska seni kuidagi suhestuda. Mind on nii kasvatatud, et kui midagi häirib, tead kuidas teha paremini, tuleb sekkuda, ehk – kui viga näed laita, siis tule ja aita. Tallinn vääris paremat. Tallinn väärib parimat.
Põhja-Tallinnast valiti mind 2013. aastal ka linnavolikokku ja linnaosakogusse, kus püüdsin volinike linna teemadel päriselt mõtlema panna. Vahel ehk isegi mõni kuulas, sest sisukas dialoog ja kasvõi näited mujalt maailmastki tundusid seal nii ootamatud olevat, et võsid vahel ka paadunud nupuvajutajad hetkeks pilku tõstma. Siiski nägin, et oma linna jaoks edaspidi rohkem ära teha, oli tarvis edasi liikuda. 2015 valiti mind Riigikokku, kus olen tänaseni.
Arhitekti- ja linnaplaneerijana on linn ja linnaelu korraldus minu põhiline kirg ja kompetents. Jätkan pidevalt enda harimist linnajuhtimise ja linnaplaneerimise vallas. Vedasin Reformierakonna #TulevikuTallinna visiooni koostamist, pidasime nõu parimate spetsialistidega, samal ajal pidevalt ka kohalike elanikega. Meie meeskond Tallinnas on mitmekülgselt haritud, kogenud ja töökas. Hea tunne on selle meeskonna ja meie ühise visiooni eest seista. Kui osutun valituks ja Reformierakond on tulevase koalitsiooni liige on minu soov ja meie meeskonna kokkulepe, et võtan vastutuse Tallinna linnaplaneerimise ja ühistranspordi arendamise eest.
Arvan, et meil on tervikuna parim #tulevikutallinna visioon. Kaks põhimõttelist muudatust tahaksin eraldi esile tuua lisades ka täna kaugena tunduva 2030. aasta perspektiivi. See on oluline, et oleks selge, kuhu ja millistele väärtustele tuginedes #tulevikutallinna ehitame.
Esiteks – parandame kardinaalselt Tallinna liikuvuskeskkonda.
Teiseks – loome ühtse Eesti lasteaia, kust iga laps saab parima stardi eluks. Kuidas me seda teeme?
Liikuvus tähendab seda, millised on tallinlase (ja linna külaliste) võimalused ja valikud, et saada kiirelt, mugavalt ja turvaliselt tööle ja koju ja kuhu iganes ta soovib. Täna on liiklemine Tallinnas võrdselt ebamugav kõigile. Tööinimese jaoks ei ole ühistranspordi kvaliteet rahuldav, autoga saab sõitmise asemel ummikus istuda, jalgrattasõit on vaid hulljulgetele, lapsi ei lubata ebaturvalisuse pärast linna iseseisvalt liikuma, lapsevankrit tuleb osa ajast süles kanda, eakate jaoks ei ole piisavalt toetavat kõnniruumi jne.
Hea liikuvuskeskkond tähendab kaasaegset ühistranspordi korraldust, uusi trammiliine, uusi elektril toimivaid liikumisviise, turvalisi jalgrattateid ja kõnniteid, kuhu saadame kooliteele rahuliku südamega nii 8-aastase lapse kui kohaliku poodi 80-aastase vanaema. Vaid seda kõike tehes saame teha ka autosõitja elu mugavamaks ja vähendada ummikuid, täna tegeletakse vaid nende nihutamisega ühelt tänavalt teisele ja aja-, tervise- ja rahakulugi ummikus aina kasvab.
Meie eesmärk on, et 2030 saab tallinlane ajalooliselt eraautole kulunud 1/4 aasta palgast kulutada eksootiliste paikade külastamiseks või investeerida, et veeta kõrge kvaliteediga pensionipõlv. Linnaline liikuvus toimib kiirelt, mugavalt ja mõistlikult, tallinlane valib vastavalt vajadusele, kas liigub moodsa trammiga, tellib isesõitja või liigub lühemad vahemaad tervislikult ja turvaliselt jalgrattaga või jala. 2030 ei sure Tallinna liikluses ükski inimene
Lasteaedadest. Linnakeskkonnale lisaks on minu südameasjaks Eesti lapsed, kõik Eesti lapsed. Eesti kestab kui meil sünnib lapsi, kui iga laps loeb, kui suudame kõigile lastele luua võrdsed võimalused areneda ja oma õnne luua. Esimestel eluaastatel, enne kooli, luuakse vundament lapse arenguks. Õnneks käib Eestis suur osa lapsi lasteaias ja saab osa olulisest alusharidusest. Ent millised on lasteaiad, milline on õpikeskkond, õpetaja motiveeritus ja haridus, mille lapsed erinevatest lasteaedadest täna kaasa saavad? Ei saa ehitada püsivat ja head maja, kui vundament samal ajal laguneb.
Tänane kakskeelne haridussüsteem, mis pealinnas veel lisaks ka elukohaga seotud, getostab, taastoodab ebavõrdsust. Eesti ei saa endale lubada, et jätame vene emakeelega peredesse sündivad lapsed saatuse hooleks, vaid peab andma eestikeelset haridust kõigile juba lasteaiast, emakeeleõpet saab anda pere ja lisaõpetaja lasteaias ja koolis. Ühtne haridussüsteem on ka ekspertide sõnul olulisim, et lõpetada eestlaste-venelaste elu hävitavais paralleelilmades. See, mida Keskerakond on teinud justkui heateo sildi all on tegelikkuses karuteene meile kõigile ja riigile tervikuna ja tuleb kiiremas korras lõpetada.
Veel tuleb linnas kõik lasteaiad korda teha ja tõsta lasteaiaõpetajate palku. Siis saame öelda, et võime Eesti hariduse maja rahuga edasi ehitada, sest vundament on korras. Aastal 2030 valib iga Tallinna lapsevanem oma lapsele lasteaia ja kodulähedase kooli teadmisega, et sealt saab tema laps parima võimaliku stardi eluks.
Kui need ja paljud teised #tulevikutallinna visiooni eesmärgid ellu viia, saab ka Põhja-Tallinna rikas potentsiaal ellu ärgata ja kogu Tallinnast saab tõepoolest üks Euroopa elamisväärsemaid linnu. Kui ka Sina unistad #tulevikutallinnast, Sul on mõtteid, ideid, küsimusi, ära kahtle, võta ühendust. Minevikumehi puhkusele saata ja #tulevikutallinna ehitada saame ainult üheskooskoos. Kui Sinu visioon on samas suunas, usalda mind ja anna oma hääl.
Foto: Nipiraamat/Laura Strandberg
