Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Tänavatel on Tallinna kevadele omane pori. Õhk on linnas räpane. Riigikogu esine, mis peaks olema esindusväljak on täis autosid. Vanalinnas sõitis lapsevanem roolis telefoniga rääkides ühele põnnile otsa. Saaks ju ka teisiti. Mulle tundub, et igapäevases toimetamises on Eesti elukvaliteedile autod saanud oluliselt suuremaks ohuallikaks kui massiimmigratsioon. Tallinnas eriti. Millegipärast toob kevad karmi reaalsuse esile, nagu ropp ja räpp, mis lume alt välja sulab. Ja samal ajal peidab nii kevad kui Tallinna linn endas tohutut aimatavat potentisaali, lootust… #TallinnPuhtaks #TallinnInimestele
Ja Riigikogu saaligi jõuavad pimestavalt teravad kevadised päiksekiired. Hommikul viie paiku laulavad linnud, kella kuue paiku läheb uni ära, õhtuti tahaks ka juba rohkem õue. Tallinnas tähendab see tihtipeale kaubanduskeskuse külastust, sest oleks vaja ka poes käia ja näiteks riided keemilisse puhastusse viia. Eelmisel laupäeval kui ilm oli kevadiselt soe, sattusin Rocca al Mare kanti, parkla oli autodest pungil, nagu ikka. Samal ajal südalinnas – pakutakse võimalust avada kohvik linna esindusväljakul, ent mõtleme, kas tasub, seal liigub ju nii vähe inimesi. Tunned kevadist tõmmet õue ja tihtipeale sõidad sellest tundest hoogustuna kaubanduskeskusesse, aga päeva lõpuks mõtled, et kuhu see heaolutunne sellest päevast kadus. Arengud pealinnas on tõepoolest vastuolulised: ühest küljest positiivsed algatused rohelise pealinna suunal, peatänava ja kesklinna merega sidumise projektid ja samal ajal roheline tuli olemasolevate kaubanduskeskuste laienemisele ja uute jurude kavandamine, Viimsi suunalt Russalka ristmiku ja Reidi tee kaudu suureneva autoliikluse planeerimine.
Riigikogus on käed Tallinna elu arendamisele jõulisemalt kaasa aitmaiseks pisut lühikesed. Hetkel on päevakorras suure teemana hoopis kogu Eestit hõlmav ja väga oluline haldusreform. Eesmärgiks on loomulikult parem kvaliteet ja kättesaadavus neis asjus, mida kohalik võim oma elanike jaoks teha saab ja tegema peab. Protsess on seni riigihalduse ministri Arto Aasa ja kohaliku tasandi juhitde pühendunud töö tõttu liikunud edasi nii nagu plaanitud. Ja eks ole seda asja ju juba aastakümneid arutatud ka. Nüüd tundub, et saab päris suur asi lõpuks ka tehtud. Parlamendis on arutelu eelnõu üle muidugi veel ees. Kirjutasin ka viimases Harju Elus sellest pikemalt.
Erakoolide ja kooseluseaduse rakenduastikde osas käib jätkuvalt igapäevane töö, läbirääkimised, kompromissid, uued aspektid, sõnastused… Inimesed vajavad vahel uskumatult pikka aega, et asjad selgineksid. Kärsitule inimesele nagu ma olen on riigikoguliikme töös varuks iga päev häid kannatlikkuse õppetunde.
Vabariigi Presidendi eestvedamisel toimub sel kevadel 8.-12. Klassi noortele suunatud väitlusturniir. Mul oli au koos Daniel Vaarikuga väidelda turniiri vavavas näidisväitluses noorte vastu otsedemokraatia teemal. Päevakajaline ja põnev teema, sobis hästi ka väitluse formaadis lahkamiseks. Õnneks sattus meile Danieliga minu hinnangul kergem, ehk siis otsedemokraatia olulisel määral suurendamise vastu olemine. Siit saate meie turniiri ja järelkajasid kaeda.
Väitlemine, argumenteeritud arutlemine on minu meelest iga kodaniku, aga eelkõige ka iga poliitiku jaoks ülimalt vajalik oskus. Minu kogemused väitlemisega on ilmselt pärit juba lapsepõlvest, kasvades kodus, kus mul lasti arvamust omada ja harjutati seda ka põhjendama, igapäevane oli erinevatel teemadel arutlemine nii suurte kui väikeste, omade ja külaliste seltsis. Esimene kokkupuude Eesti Väitlusseltsiga oli 2013.a. kohalike valimiste online-väitluses. Peale seda olen käinud noortega väitlemas veel Tallinna Noortevolikogus ja kodanikuühiskonna teemalisel valimisdebatil. Arvan, et Eesti Väitlusselts teeb üliolulist tööd, hea meel oli kuulda, et argumeneerimisoskuse arendamine on tänaseks jõudnud juba ka ametlikult keskkooli õppekavasse.
Sama suur rõõm on kuulda, et noorte arhitektide eestvedamisel on valmimas arhitektuuri valikaine õppekava. Elab ju üle 80% meist linnalises keskkonnas, seega on igati loogiline, et juba lapsena ja noortena õpime linnalise keskkonna elemente, kujunemist ja kujundamise põhitõdesid uurima. Nii on suur tõenäosus, et meist kasvavad kodanikud, kes tunnevad sidet oma kohaliku kogukonna ja asumiga, oleme teadlikud ja nõuame ka planeerijatelt, linna juhtidelt ja kinnisvaraarendajateltki kvaliteetsemat elukeskkonda, oskame selle kujudna,ises ka ise kaasa lüüa. Nii on ka eesti arhitektuuri ja elukeskkonna tulevik helgem, mõtisklesin sel teemal hiljuti Eesti Arhitektide Liidu üldkogul.
Järgmised päevad veedan Euroopa liberaalsete naispoliitikute koolitusel. Ikka selleks, et teid, head valijaid juba järgmistel, 2017 aasta kohalikel valimistel väärikalt esindada. Olen vahepeal asunud juhtima Refromierakonna Põhja-Tallinna piirkonda. Juba üle kümne aasta põhja-tallinlase, kümme aastat kalamajaka ja erialalt arhitektina tean, et meie piirkond väärib paremat. Sest siin on juba olemas see põhiline, mis ühe asumi arengu eelduseks, kogukond, mis kihab, oma kanti hindab ja elab. Ja nüüd õue, sest homme pidi juba lund tulema!
Ilusat kevade ootust!
