Artikkel ilmus Harju elu
5. veebruar 2016
See küsimus ei tohi kunagi meelest kaduda ja vastus peab alati olema silme ette manatav. Siis on kindel, et siht on õige. Valimislubadustest üks olulisemaid, mis tänaseks tehtud, ongi lastetoetuste tõus. Esimene kõrgem toetus jõuab peredeni lähipäevil, järgmised tõusud jõustuvad tuleval ja ületuleval aastal.
Suurema reformina on kuju võtmas haldusreform, mis kindlasti puudutab ka paljusid Harjumaa inimesi. Suured muutused on alati kellelegi valulikud, ent haldusreformi puhul on tänaseks kõigile selge, et suurem on kahju, kui reform tegemata jääb. Riigihaldusminister Arto Aas on koos spetsialistidest nõukojaga esialgse reformikava valmis saanud, peatselt jõuab see meie ette riigikokku. Tema pühendunud tööd jälginuna olen kindel, et seekord saab asi tehtud. Esimeses faasis toimuvad omavalitsuste liitumised ja põhjaliku analüüsi tulemusel on punaseks jooneks on seatud umbes 5000 elanikuga omavalitsus. Sisuliselt on küsimus avalikes teenustes, kes vastutab koolikorralduse, kes sotsiaalsfääri, lasteaia, hooldusravi, kultuuri jms eest? Kuidas jõuaksid need meie igapäevaelus vajalikud toimingud kõige tõhusamini ja kõige kvaliteetsemal tasemel meieni? Ehk siis Eesti, mis jõuab igaüheni meist, see on haldusreformi tegelik eesmärk.
Üks oluline muudatus, eelnõu, mille poolt sain hääletada, muutis põhiseadust – nimelt on edaspidi kohalikel valimistel hääleõigus alates 16-aastastel noortel. Kodanik, kes mõistab ühiskonnakorraldust, tunneb oma rolli selles ja näeb, et ta saab oma elu ja tulevikku mõjutada, on heaoluriigi alustala – vaba, vastutustundlik ja õnnelik inimene. Saan aru, et hääleõigus noori automaatselt ühiskonnaellu ei kaasa, küll aga annab täiendava võimaluse ja motivatsiooni. Kohalike omavalitsuste tasandil tegeletakse küsimustega, mis otseselt mõjutavad noorte igapäevaelu: koolikorraldus, ühistransport, ehitus ja avaliku ruumi planeerimine, noorsootöö jne. Need on teemad, kus on oluline noorte kaasamine, nii kujuneb kodukoha ja kohaliku elaniku identiteet. Kui vastust anda, siis see reeglina ka võetakse.
Et noored oleksid poliitikas toimuvaga kursis, et neil meie väikses riigis alati oleks, kellelt küsida, olen endale lubanud, et ei ignoreeri ühtegi kutset suhtlema noortega. Ja neid kutseid tuleb. Alati on minu esinemiste läbiv joon ja sõnum noortele nende vabadus ja sellega kaasnev vastutus. Olen kohtunud elust huvitunud noortega nii Harju- kui Raplamaal, sel kuul on kohtumised kokku lepitud Raplas ja Padisel. Kohtumised koolide, kohalike ettevõtjate ja kodanikühiskonna esindajatega on igapäevane osa riigikogu saadiku tööst ja minu jaoks üks huvitavamaid ja olulisemaid osasid, mis on ka eelduseks, et suuta seadusloome töös olla informeeritud ja professionaalne.
Kultuurikomisjonis tegeleme 80% ajast haridusküsimustega. Üks enim arutelu tekitanud seadusi on erakooliseaduse eelnõu. Sellega soovitakse muuta tänast printsiipi, kus erakoolide rahastamine on teatavas eelisseisus võrreldes munitsipaalkoolidega, saades tuge nii riigilt, omavalitsuselt kui lapsevanematelt. Eelnõu puudutab umbes kolmandikku koolide rahast, nn tegevustoetust. Selle eelnõu laiem kontekst ja olulisus seisneb tegelikult ka suhtumises kohaliku omavalitsuse tasandisse, kohaliku kogukonna otsustus- ja vastutusvõimesse. Erakoolid peavad muutuma koolivõrgu osaks, selle eelduseks on kohaliku omavalitsuse õigus nendega koostööd tehes otsustada, kas ühe või teise erakooli tegevuskulud kaetakse.
“Ühtsuskooli põhimõte on selles, et igal riigikodanikul on õigus haridusevalguse osaliseks saada niisugusel määral, kui seda võimaldavad temale ta omad võimed ja vaimuanded,” sõnastas kunagi haridusteadlane Johannes Käis. Tasuta hariduse ja ühtsuskooli printsiip on end Eestis tõestanud, oma teadmistelt on eesti lapsed ülitublid, samuti on meie õpetajad oma ala professionaalid. Üheks suureks probleemiks hariduses on minu jaoks jätkuvalt laste emotsionaalne ja füüsiline tervis, koolirõõmu vähesus, koolikiusamine ja teisalt laste vähene liikumine. Need on teemad, millega järgmise aasta jooksul kindlasti tegelen. Loodan, et kohtume Harjumaal, jälgige rahvasaadiku aruandeid nii blogis kui siin Harju Elu veergudel. Ikka head ja paremat Eestit soovides.
Liitu uudiskirjaga:
