Artikkel ilmus Harju Elus
18. märtsil
Kirjutan teile head Harjumaa inimesed järjekorras teist aruannet piirkonnast valitud rahvasaadikuna. Tunnustus Harju Elule selle tänuväärse võimaluse eest teada anda, mis Toompeal teoksil ja lugejatele tänu, et on argitoimetuste kõrval ikka jaksu end seadusloomes toimuvaga kursis hoida.
Viimase aja arengutest on kindlasti kõige olulisem eile peaministri poolt riigikogule üle antud haldusreformi eelnõu. Riigihalduse minister Arto Aas on oma sõnavõttudes tabavalt märkinud, et see on esimene kord praeguses Eesti vabariigis, kui haldusreformi teeme, ajaloos juhtus see viimati vallareformi ajal aastatel 1937-8 . Peaminister Taavi Rõivas, kes valitsuse tegevuskavas on ka isiklikult haldusrefromi ellu viimise eest vastutavaks määratud märkis eile eelnõu riigikogule üle andes, et haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti.
Valitsus seadis haldusreformi koalitsioonileppes üheks oma suurimaks prioriteediks. Haldusreformi vajadusest on räägitud kaua, erinevaid kontseptsioone ja plane on tehtud lausa 1990te keskpaigast. Arvan, et pikk protsess on olnud oluline ja vajalik, et plaan kuidas tugevate omavlitsuste ja parema kohaliku elu korralduseni jõuda oleks tõesti just koha peal ja kohalike poolt kokku lepitud. Tänaseks on ka riigikontroll oma kooskõlastuses eelnõule kinnitanud, et Eesti avalikkus, poliitikud, nii kohalik tasand kui valitsus on ühel meelel, et haldusreform tuleb nüüd ära teha. Sama näitavad rahvaküsitlused, tugi reformile on olemas. Tänaseks on ka vallajuhid võtnud asja enda kätesse, on tehtud 59 ametlikku ettepankut naabritele liitumisteks/liitmisteks. Need ettepanekud hõlmavad kolme neljandikku kõigist valdadest ja linnadest. Samuti on juba toimunud ühinemisi, kust võib tuua näiteid tugevama omavalitsuse mõjudest kohalikule elule ja elanikule. Üks eluline näide Märjamaa vallast: peale ühinemist vähenesid probleemid kooli- ja lasteaiakohtade saamisel, sest kadus ära vastastikune arvlemine ning lapsed said minna lähimasse lasteaeda või gümnaasiumi (varem puudus valdadel osaliselt rahastamise kokkulepe) ning ühtlustusid muusika- ja kunstikooli õppetasud kõigile ühisvalla lastele.
Ent milline on siis selle eelnõu sisu, riigi tasandi vaade ja nägemus, millistele tingimustele peaks tulevane tugevam vald vastama, millisel tasemel teenuseid suutma pakkuda ja millised on motivaatorid, piitsad ja präänikud, mida keskvalitsus pakub, et Eesti elukorraldut kardinaalselt muutev protsess ellu viia? Haldusreformi kavandades koondati aastate jooksul kuhjunud teadmised, uuringud, spetsialistide arvamused ja moodustati värske minister Aasa juurde töögrupp, kes vaagis reformi detaile. Kaaluti läbi erinevaid kriteeriume ja piirväärtusi, lõpuks selgus, et enamus aspektides taandub valla võimekus mõõdetavaks lihtsa ja elulise elanike arvu kaudu. Kel on huvi protsessi pikemalt süüvida, soovitan tutvuda haldusreformi webilehega, kus kogu materjal kenasti kättesaadav . Kodulehel on samuti leitav ühinemisläbirääkimisi lihtsustav materjal, juhendid ja riigi poolt pakutavate ühinemiskonsultantide kontaktid. Arvestades Eesti maarahvastiku hõredat paiknemist algab juhtimiskulude osakaalu ja teenuste kvaliteedi optimaalne suhe 5000st ja paraneb märgatavalt 11000 elanikuga haldusüksuses. Nii ongi seaduseelnõus omavalitsuse suuruse alampiiriks 5000 elaniku, lisatoetusega (100€/elaniku kohta) motiveeritakse vähemalt 11000 elanikuga omavalitsuste teket.
Harjumaal on eeskujulike näiteid tugevatest suurtest omavalitsustest, näiteks Rae oma 16 000 ja pidevalt kasvava elanikkonnaga. Ühinemisläbirääkimised peavad looma võimaluse siduda nendega või omavahel ka Harjumaa väiksemad omavalitsused, samuti leidma toimiva lahenduse linnade ja tagamaa suhetele (Loksa, Saue, Saku, Paldiski jt puhul). Kokku ületab 5000 elaniku kriteeriumi Harjumaa 23st omavalitsusest 14. Keila ja Raasiku vald ei täida seatavat elanike arvu miinimumkriteeriumit, kuid ei osale hetkel ka üheski läbirääkimistes ega ole saanud ettepanekut osalemiseks.
Kokku on maakonnaga seotult käimas viied läbirääkimised, kõige kaugemale on jõudnud Saue valla, Saue linna, Kernu valla ja Nissi valla läbirääkimised, kus märtsi alguses toimus ka rahvahääletus, mille tulemusena kolm valda väljendasid poolehoidu ühinemisteks. Saue linnas hääletas enamus vastu. Otsused omavalitsuste volikogudes edasise jätkamise ning ühinemislepingu osas tehakse 31.märtsil.
Lõpetuseks – seaduseelnõu ja liitumistega kaasnevad toetused loovad võimaluse, ent ei taga iseenesest arengut, see on ikka lõpuks kohalike elanike ja otsustajate pühendunud töö tulemus. Ka kõige suurem omavalitsus ei ole ideaalse elukeskkonna garantii – kahjuks kinnitab seda ka siinkirjutaja kogemus pealinnast. Hea elu ja arengu eelduseks on kombineerituna toimiv halduskorraldus, tugev ,toimekas kogukond ja asjatundlikud ning inimeste heaoluks parima keskkonna loomisele orienteeritud juhid.
Liitu uudiskirjaga:
