Yoko kui rahvasaadiku blogi/vlogi, ehk riigikogu liige kirjutab ja jagab videoformaadis valijatele mõtteid sellest, mis toimub Toompea saalides, Tallinnas, Eestimaa eri paigus ja tema mõtetes ning annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud sellel ja edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
Ametivandest ja Presidendi kõnest
Andsin vande ja asusin teie teenistusse. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
Presidendi kõne oli asjalik ja puudutas, eriti see lõik:
Head rahvaesindajad,
kui leiate, et enne teid on tehtud vigu, siis eeldage, et tegutseti siiski heas tahtmises. Ärge otsige süüdlasi, vaid tehke asjad korda.
Palun võtke elu pärisprobleemid ükshaaval ette ja otsige neile kõikide arvamust austades parimat lahendust. Selleks tuleb mu meelest senisest rohkem kuulata ja seejärel rohkem rääkida. Tuleb tuua erinevad huvid ja arusaamad siia, Riigikogu saali. Rahvaesindajaist ja nende valijaist lugupidavasse vaidlusesse. Tuleb väidelda, tuleb olla täpselt kursis valitsuse tegevusega, vajadusel küsida, ja teha kriitikat. Ikka nii nagu küpses riigis kohane, näidates, kuidas saaks paremini.
Seda, kuidas ei saa, ja mis võib halvasti minna, oskab öelda igaüks. Võistelgu parem mitu visiooni sellest, kuidas saab ja kuidas õnnestub.
Kui President esireas istuvat värsket saadikut kätles, sai hetk minu sisemisele mälukaardile jäädvustet.
Edevusest
Aga – mina olen ikka mina, vahel väike – vahel suur. Esimene nädal uues ametis on juba pannud mõtlema ja veel selgemalt aimama vankumatu köielkõndija kitsast rada. Vaatamata sellele, et pean nii oluliseks, olla eeskujuks tüdrukutele, naistele, libastun ka vahel. Seekord võttis mu vahele keegi delfi melu-ajakirjanik, fotografeerides ja kiites mu roosat kleiti. Laskusingi vastama meelitusele, kust ma selle kleidi sain. Õudne!
Sekundi pärast jõudis kohale muidugi, et oleks võinud küsija kukele saata, aga esimesel hetkel võttis edevus ja siiras rõõm uuest vastutusrikkast töökohast võimust ja juhtis tähelepanu sisult vormile. Püüan edaspidi olla valvsam.
Jõududest ja liikumisest
Esimene tähelepanek, mida ma lossist tegin, oli see, et ka siin käib võitlus jõudude vahel. Panused on üsna suured. On nähtud ränka vaeva, et saavutada positsioon, mis loob eelduse, et saad mõjutada riigi arengut. Ja siis jõuad kohale ja avastad, et on loodud hulk eeldusi, mis võiksid Sind muuta nii mugavaks, et isegi enam ei vaevu isegi Lossist väljuma. Riigikogu hoones on ilus. Üks väheseid kohti Eestis, kus olen käinud ja tajunud, et sisearhitekt mõistab kontrastide maailma, tumeda olulisust heleda väljatoomisel. Tõeliselt väärikas hoone. Au arhitektidele Johansonile , Habermannile – vt http://arhitektuurimuuseum.ee/ naitus/riigikogu-hoone-90/ – “haruldane sümbioos traditsionalismist ja ekspressionismist”.
Ja mugavustest – majas on pood, juuksur, jõusaal, saun, lastetuba ja mis hulganisti tarku ja tublisid inimesi, kes kõik on valmis riigikogu liiget abistama. Siiski – luban endale, et igal võimalikul juhul väljun hoonest, et jalutada, kuulata, joosta ja rääkida. Õnneks on mul hea võimalus, kui just lapsi ei käruta, vantsida tööle ja koju Toompea treppidest üles-alla, läbi kainestava Balti jaama. Ehk see hoiab jõududest ja liikumise vajadusest teadlikuna ja ärksana.
Töö- ja pereelu ühildamisest
Peale kolme kuud kodus – ehk siis jvalimiskampaania nimel päevatööst loobununa – on tõeline nauding olla taas tööl. Urmas Paet vist ütles kunagi need kuldsed sõnad: Õnn on minna hommikul rõõmuga tööle ja tulla õhtul rõõmuga koju. Lugesin hiljuti briti majandusteadlase ja valitsuse heaolunõuniku Paul Dolani raamatust Happiness by Design teooriat sellest, kuidas inimese õnnetundes on oluline hoida meeldiva ja kasuliku tasakaalu, ehk siis naudingut pakkuvad kogemused peavad olema tasakaalus kogemustega, mis tunduvad eesmärgistatud, mõttekad. Minu jaoks kuulub samuti töö – igapäevane eesmärgistatud väljapoole suunatud tegevus – ka olulise komponendina heaolu juurde. Püüan hoida tasakaalu sisemise ja välise arengu vahel ehk vaimse ja füüsilise vahel ja koduse eraelu ja avaliku tööelu vahel. Vahelduses peitub jõud.
Järgmises kirjas liigun töisemate teemade juurde ja kirjutan koolitustest, mis uutele saadikutele osaks said, töörühmadest ja komisjonidest, mille töös osalen ja koalitsioonileppest, mille just Valges Saalis pidulikult allkirjastasime. Rituaalidel on oma koht! Sõnadeni!
Teie teenistuses, Yoko Alender
