Tallinn vajab rohkem kodulähedasi põhikoole, mitte Gustav Adolfi kooli laiendamist

Yoko Alender

Foto Tiit Blaat

Artikkel ilmus  Eesti Päevalehes (online)
6. veebruar

Väikestest inimestest, nende kooliteest, Gustav Adolfi gümnaasiumi laiendamisest Kalamajja ja Tallinna suurest pildist (õigemini selle puudumisest).

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi Kalamajja laienemine on juba mõnda aega pahameelt tekitanud: lapsevanemad ja vilistlased koguvad allkirju kooli laiendamise vastu ning osapooled väitlevad meedias tuliselt. Samal ajal käib Tallinnas aadressil Vana-Kalamaja 9 asuvas koolimajas juba mõnda aega ehitustöö (ehkki ehitusluba väidetavalt antud ei ole).

Otsused on tegelikult juba langetatud. Arutelu on pigem infosulus olnute meeleheitlik püüe mõista, miks muudatusi tehakse ja millised on tagajärjed peredele, hariduse kvaliteedile.

Kindlasti ei ole siin tegemist kaasava linnajuhtimisega. Pigem on tegemist tulekahju kustutamisega. Kalamaja koolikohtade puudus on juba nii suur, et kohalik põhikool peaks töötama 24 tundi ööpäevas, et katta olemasolev ja järjest suurenev vajadus. Gustav Adolfi kooli Kalamajja laienemine tundus paljudele Kalamaja elanikele seetõttu tervitatava sammuna. Ent kas see plaan on ikka tehtud Kalamaja perede ja siinse elukeskkonna huvides?

Juba aastaid on Tallinna linnavalitsus koolivõrgu arendamise unarusse jätnud. Arengukavades räägitakse kodulähedase põhikooli tähtsusest, ent teod on jäänud tegemata, kuigi kohalik omavalitsus vastutab seaduse kohaselt linna planeerimise eest. Ehituslube on piiramatult välja jagatud, ent rajamata on jäänud kodulähedased lasteaia- ja koolikohad.

Kui 2011. aastal pöördus aktiivne Kalamaja piirkonna elanik linnaosavanema poole murega, et Kalamaja põhikool ei saa vastu võtta kõiki lapsi, kes kolivad areneva ja populaarse linnaosa uutesse hoonetesse, vastati, et probleemi pole, rahvastik väheneb ja lapsevanemad eelistavad parema mainega kesklinna koole.

Elanike arv on suurenenud kõikides linnaosades. Kas linn on pakkunud lapsevanemale valikuid? Pirital on üle 18 000 elaniku kohta vähe koolikohti, Tiskres ja Kakumäel ei ole neid üldse. Õnneks pingutavad Rae ja Viimsi tublisti: peale Viimsi kooli rajatakse tänapäevane riigigümnaasium ja ka Rae valda uued koolid. Usun, et see motiveerib kohalikke elanikke oma lapsele kodule lähemale kooli valima. Tegemist on pakkumise-nõudluse suhtega. Sama tendents on ka linnaruumis: kui ehitada autoteid, lisandub peatselt autokasutajaid, aga kui ehitada ja arendada jalakäigu- ja jalgrattaruumi ning investeerida ühistranspordi efektiivsusesse, eelistavad inimesed neid liikumisviise.

Terendav liikluskaos

Ehk olnuks Kalamajja mõistlikum ja eesmärgipärasem rajada uus kohalik põhikool või kaks, kuhu tõepoolest pääseksid Kalamaja lapsed. Ehk siis päriselt kodulähedane kool, kuhu saab jala minna.

Teoorias on Gustav Adolfi gümnaasiumi tulevasest kuuest paralleelklassist ainult üks ülelinnalise vastuvõtuga. Ka praegu on, ent kui paljud õpilased tegelikult elavad kooli vahetus läheduses ja tulevad sinna nii, nagu arengukavad soosivad: lähedasest kodust jalgsi? Milliseid probleeme toob Kalamaja niigi äärmiselt problemaatilisse liikluskeskkonda lisanduv tipptunni liikluskoormus?

Vana-Kalamaja tänav kavatsetakse kujundada vanalinna ja mere vaheliseks jalakäijaid ja kergliiklust eelistavaks moodsaks tänavaks. Milliseks kujuneb reaalsus Kalamaja tänavatel, kui lisanduvad 720 last hommikul kooli tuuakse? Ilmselt veel rohkem autosid, veel rohkem ebaturvalisust – siis ei julge ka lähedal elavad lapsevanemad oma lapsi jala või kaugemad ühissõidukiga kooli lubada. Positiivselt poolelt võiks ju loota, et areng motiveerib linnajuhte lõpuks ometi Põhja-Tallinna tänavavalgustust korda tegema ning päriselt hakkama looma jalgsi käidavat ja kergliiklusele sobivat tänavaruumi. Siis tulevad vähemasti kohalikud lapsed kooli omal käel.

Kuna reaalsuses on meile kõigile teadaolevalt siiski tegemist kooliga, mis täidab peale lähiümbruse ka näiteks Pirita, Kakumäe ja Tiskre olematuid koolikohti, kardan küll (oleks parem, kui eksin), et tulemus on paras kaos.

Peale selle ei mahu 10 miljoni euro suuruse investeeringu sisse ikka Kalamaja koolide puuduva võimla probleemi lahendust.

Jälle Lasnamäele

Enamik investeeritavast kümnest miljonist liigub tegelikult ilmselt Lasnamäele. Plaani teine pool on ju hoones seni asunud Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi sulgemine ja õppetöö üleviimine Lasnamäele Linnamäe gümnaasiumi juurde.

Uue venekeelse munitsipaalgümnaasiumi, Tallinna Linnamäe vene lütseumi sünd pälvis veidi tähelepanu, sest koolijuhid olid muudatuse vastu. Senine koolijuht vabastati ametist, uueks juhiks määrati Juri Beljajev, kes ühtlasi juhib praegust Lasnamäe gümnaasiumi.

Põhja-Tallinna halduskogus arutasime teemat ka sellest vaatenurgast, et kogu venekeelne täiskasvanute üldharidus kolib Lasnamäele. On omaette küsimus, kas Tallinna koolivõrgus venekeelse hariduse vallas tehtavad muudatused – erandid eestikeelse õppe nõuetes ja õppe koondumine ühte linnaosasse – on valimiskampaania või hoopis geto ehitamine. Vägisi tundub, et tegelikult lõigatakse heateo sildi all osalt õpilastelt võimalus edaspidi võrdsetel alustel tööturul konkureerida ja osaleda ühiskonnaelus üldisemalt.

Võrdsed võimalused, tervislikud valikud

Aga tagasi Kalamaja ja Gustav Adolfi kooli laienemise juurde. Ehk oleks kesklinna „eliitkoolide” laienemise asemel õigem jääda seniste väheste „katsetega” klasside juurde? Kindlasti vajavad andekad lapsed ja püüdlikud lapsevanemad valikuvõimalust ning Tallinna kesklinna ajaloolised gümnaasiumid pakuvad seda. Linna kohustus on siiski kõikides linnaosades tagada võimalus panna oma laps kodulähedasse põhikooli teadmisega, et ta saab sealt tulevikuks hea kindla stardi.

Tallinna linna tuleb kampaaniate ja tulekahju kustutamise asemel terviklikult planeerima hakata, kujundada keskkonda, mis soosiks tarku, tervislikke valikuid võimalikult paljudele. Väärtustame eripära, eriannete ja lisavalikutega koole nende ajaloolistes asukohtades kesklinnas, ent selmet sääraseid üle linna õpilasi selekteerivaid koole juurde rajada, tuleks tähelepanu pöörata ühistranspordi ja jalakäijate ruumi arendamisse moel, mis motiveeriks ka kaugemalt tulevaid peresid kasutama säästlikumaid liikumisviise.

Tallinna eelis on hea elukvaliteedi, stressivaba linnaelu potentsiaal. Arendame seda ja pakume esimese valikuna kõigile peredele ühtsuskoolil põhinevat, tugevat kodulähedast ja kogukondlikkust soosivat põhikooli. Nii aitame peatada autostumist ja soosime laste tervislikumaid eluviise.

Liitu uudiskirjaga:

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.