Kirjutasin Postimehe Arvamuste rubriiki artikli valimisea langetamise teemal. Viide artiklile: http://arvamus.postimees.ee/3151319/yoko-alender-eesti-vajab-noori-noored-osalemist
Artikli tekst ise on siin:
Ameerika ajaleht New York Times kirjeldas hiljuti täiskasvanuellu suunduvat põlvkonda. Põlvkonda kutsutakse Z-põlvkonnaks, nad on sündinud alates 1990. aastate keskpaigast ja neid iseloomustavad järgmised omadused: neil on lai silmaring, nad omavad globaalset võrgustikku ja orienteeruvad selles hästi, eelistavad üks-ühele kontakti virtuaalsele, on emotsionaalselt intelligentsed. Need on noored, kes soovivad ise oma tulevikku kujundada. See kirjeldus pärines ameeriklase sulest.
Ka Eestis on uuritud noorte arusaamist ühiskonnast, ning leitud, et juba 14-aastased mõistavad ühiskonna toimimisprintsiipe täiskasvanutega võrdväärsel tasemel. Kindlasti on oluline, et lisaks võimalusele valimistel osaleda oleks kodanikuõpetus koolides ja kodudes põhjalik. Varasem pääs valima aitab sellele ehk ka kaasa, äriterminoloogiat kasutades tekib kodanikuhariduse järele suurem nõudlus. Noored, kes reaalselt saavad oma häält rakendada, on ehk ka enam motiveeritud.
Huvitav on Norras läbi viidud uuring, mis näitab, et valimisaktiivsus vanuses 16–17 on kõrgem kui eas 18–24. Uuringus selgitatakse tulemust sellega, et 16–17-aastased elavad reeglina kodus, nende elu on struktureeritud ning nad mõtlevad osaliselt ka kooli algatusel rohkem ühiskonnakorraldust puudutavale ja lähevad seetõttu ka valima. Vanuses 18–24 ollakse sageli kodust välja kolimas, ülikooli valimas, elu on tihe ja ebaselges kujunemisjärgus, kus isiklikud küsimused võivad prevaleerida ühiskondlike üle. Norra eksperimendis oli üldine valimisaktiivsus 63 protsenti, 16–17-aastaste seas 58 protsenti ja 18–21-aastaste seas ainult 46 protsenti.
Taani teadlane Mark Franklin on välja toonud, et valimiste osalusaktiivsus on harjumuse küsimus: kui valimas käiakse üks kord, siis on tõenäolisem, et ka järgmisel korral osaletakse. Demokraatia vajab harjumust… On ilmne, et valimisea langetamine on kooskõlas demokraatia alusprintsiipidega, mille kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Tõdesime eespool, et 16-aastased on võimelised vastutust võtma, ka valimisaktiivsuse tõstmise seisukohast on selline muudatus põhjendatud.
Kolmas põhjendus, mille tahaksin tuua, on inimlik. Olen seda näinud väga eredalt ka oma laste kasvatamisel. Osalemine arendab, teeb rõõmu ja annab enesekindlust – loob heaolu. Taanis on Euroopa üks kõrgemaid valimisaktiivsusi, pea 88 protsenti aastal 2011. Taani troonib juba aastaid erinevates heaolu- ja õnneindeksi edetabelites. Briti majandusteadlane ja õnneuurija Paul Dolan kirjutab oma värskes raamatus Happiness by Design, et osalus, oma tegevuste mõttekuse tajumine on inimese heaolu ja õnnetunde oluliseimaks aluseks.Kohalike omavalitsuste tasandil tegeletakse küsimustega, mis otseselt ja väga ilmselt mõjutavad meie igapäevaelu: koolikorraldus, ühistransport, ehitus ja avaliku ruumi planeerimine, noorsootöö jne.
Need on teemad, kus on oluline kodanikuühiskonna kaasamine, samuti teemad, mida arendades kujuneb kodukoha ja elaniku identiteet. Anname noortele võimaluse osaleda ja võtta vastutus – reeglina vastutus siis ka võetakse. Kodanik, kes mõistab ühiskonnakorraldust, tunneb oma rolli selles ja näeb, et ta saab oma elu ja tulevikku mõjutada, võiks olla iga riigi alustala – vaba, vastutustundlik ja õnnelik inimene. Valimisea langetamine loob noortele ühe võimaluse sel teel.
Järgneva nelja aasta iga kuu 13. päeval raporteerib riigikogu 13. koosseisu liige, kes on sündinud suvekuu 13. päeval, mis on eelneva kuu jooksul toimunud: millised menetlusprotsessid on käimas Toompea saalides ja tema mõtetes ja annab aru, kas ikka jagub aega ja tahtmist jõuda vahepeal ka Sisemise Rahu Väljakule.
Olete palutud edasistel korralistel ja erakorralistel sündmustel osalemiseks liituma uudiskirjaga:
